Kaido Einama • 24 veebruar 1999

Alusta veebilehekülje loomist õigetest projektietappidest

Levinuim viga, mis ettevõtte veebilehekülje alustamisel tehakse, on pooliku info väljariputamine. Sildid «Under Construction» ehk «alles ehitamisel» firma leheküljele ei sobi.

Veebilehekülg pole maja, mida ei saa ehitustellingute staadiumis teiste eest varjata, kuni ta esteetilise välimuse saab. Hoolimata kontorihoone ilusast klaasfassaadist on firma väljund Internetti teinekord nagu räpane tagauks.

Veebilehekülg ei pea olema kõigi võimalustega elektronkaubanduse süsteem, kui firma seda ei vaja. Minimaalne veebileht võib sisaldada ka vaid kontaktandmeid, kuid ainult telefonikataloogi infot eksponeerida on veebilehe võimaluste mõttetu kasutamata jätmine.

Internetti firma lehekülje rajamist saab võtta nagu iga teistki ettevõtte arendusprojekti, kus on oma etapid, mille järjekorda ei tohi segi ajada.

Ühe veebiprojekti eluiga koosneb neljast etapist:

1. Strateegiline planeerimine ja firma vajaduste kirjapanek. Selles etapis pannakse paika eesmärgid, miks firmal on vaja avada internetilehekülg, kes lehekülge peaks külastama ja mida külastaja sealt peaks leidma.

2. Veebilehekülje maksumuse arvutamine, disaini ja sisu valimine. Selles etapis pannakse paika veebilehe loomise maksumus ja eeldatav kasu ning juba täpsemalt see, mida eksponeerida.

3. Veebilehe kirjutamine, kujundamine ja andmebaaside kohandamine. Selles etapis valmistatakse internetilehekülg ette, testitakse ja kohendatakse seda.

4. Veebilehe avamine ja hooldus. Selles viimases etapis tõstetakse alles lehekülg infoserverisse avalikuks juurdepääsuks.

Kolmandas etapis ei maksa testimist ja kohendamist ära unustada. Kui veebileht on valmis kirjutatud, tahetakse see kohe üles riputada ja alles pärast hävitava hinnangu saamist veebilehekülgede avalike hindajate käest hakatakse seda testima, kohendama ja ümber tegema. Selleks ajaks aga on firma maine juba rikutud vähemalt internetikasutajate silmis. Neid aga on Eestis juba märkimisväärne hulk -- üle 140 000.

Kõige lihtsam, mida internetileheküljelt tahta, on tavaline HTMLis (veebilehe standardne kirjutamiskood) lehekülg koos graafikaga. HTMLi abil saab esitada hinnakirju, kontaktandmeid, töötajate pilte ja tootenäidiseid.

Majanduslikult on oma hinnakirja lihtsas HTML-formaadis veebilehele riputamine kasulikum kui näiteks perioodiliselt postiga kirjade laialisaatmine klientidele ja partneritele. Enamik andmebaasiprogramme võimaldab firma tabelitest kiiresti väljastada veebilehele sobivaid HTML-formaate.

Kliendi ja serveri lahendus firma internetiprojektis on pisut keerukam, selle variandi puhul on vaja ka serveril käivitatavaid programme, mis võtaksid vastu kliendi tellimusi. Sellist lahendust võib arendada edasi juba täielikuks virtuaalkaubamajaks, kus tellimusi võtab vastu ja rahuldab Interneti kodulehekülje kaudu kliendiga suhtlev virtuaalkaupluse tarkvara.

Mujalt maailmast tuttavat krediitkaardiga tasumise süsteemi Internetis kaupa pakkudes veel Eestis kasutada ei saa, sest Eesti pangad sellist teenust internetikaupmeestele turvalisuse kaalutlustel ei osuta.

Hetkel kuum