- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alusta veebilehekülje loomist õigetest projektietappidest
Levinuim viga, mis ettevõtte veebilehekülje alustamisel tehakse, on pooliku info väljariputamine. Sildid «Under Construction» ehk «alles ehitamisel» firma leheküljele ei sobi.
Veebilehekülg pole maja, mida ei saa ehitustellingute staadiumis teiste eest varjata, kuni ta esteetilise välimuse saab. Hoolimata kontorihoone ilusast klaasfassaadist on firma väljund Internetti teinekord nagu räpane tagauks.
Veebilehekülg ei pea olema kõigi võimalustega elektronkaubanduse süsteem, kui firma seda ei vaja. Minimaalne veebileht võib sisaldada ka vaid kontaktandmeid, kuid ainult telefonikataloogi infot eksponeerida on veebilehe võimaluste mõttetu kasutamata jätmine.
Internetti firma lehekülje rajamist saab võtta nagu iga teistki ettevõtte arendusprojekti, kus on oma etapid, mille järjekorda ei tohi segi ajada.
Ühe veebiprojekti eluiga koosneb neljast etapist:
1. Strateegiline planeerimine ja firma vajaduste kirjapanek. Selles etapis pannakse paika eesmärgid, miks firmal on vaja avada internetilehekülg, kes lehekülge peaks külastama ja mida külastaja sealt peaks leidma.
2. Veebilehekülje maksumuse arvutamine, disaini ja sisu valimine. Selles etapis pannakse paika veebilehe loomise maksumus ja eeldatav kasu ning juba täpsemalt see, mida eksponeerida.
3. Veebilehe kirjutamine, kujundamine ja andmebaaside kohandamine. Selles etapis valmistatakse internetilehekülg ette, testitakse ja kohendatakse seda.
4. Veebilehe avamine ja hooldus. Selles viimases etapis tõstetakse alles lehekülg infoserverisse avalikuks juurdepääsuks.
Kolmandas etapis ei maksa testimist ja kohendamist ära unustada. Kui veebileht on valmis kirjutatud, tahetakse see kohe üles riputada ja alles pärast hävitava hinnangu saamist veebilehekülgede avalike hindajate käest hakatakse seda testima, kohendama ja ümber tegema. Selleks ajaks aga on firma maine juba rikutud vähemalt internetikasutajate silmis. Neid aga on Eestis juba märkimisväärne hulk -- üle 140 000.
Kõige lihtsam, mida internetileheküljelt tahta, on tavaline HTMLis (veebilehe standardne kirjutamiskood) lehekülg koos graafikaga. HTMLi abil saab esitada hinnakirju, kontaktandmeid, töötajate pilte ja tootenäidiseid.
Hetkel kuum
Majanduslikult on oma hinnakirja lihtsas HTML-formaadis veebilehele riputamine kasulikum kui näiteks perioodiliselt postiga kirjade laialisaatmine klientidele ja partneritele. Enamik andmebaasiprogramme võimaldab firma tabelitest kiiresti väljastada veebilehele sobivaid HTML-formaate.
Kliendi ja serveri lahendus firma internetiprojektis on pisut keerukam, selle variandi puhul on vaja ka serveril käivitatavaid programme, mis võtaksid vastu kliendi tellimusi. Sellist lahendust võib arendada edasi juba täielikuks virtuaalkaubamajaks, kus tellimusi võtab vastu ja rahuldab Interneti kodulehekülje kaudu kliendiga suhtlev virtuaalkaupluse tarkvara.
Mujalt maailmast tuttavat krediitkaardiga tasumise süsteemi Internetis kaupa pakkudes veel Eestis kasutada ei saa, sest Eesti pangad sellist teenust internetikaupmeestele turvalisuse kaalutlustel ei osuta.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele