28 veebruar 1999

Seadused pärsivad või elavdavad majandust

Seadustega võib majandust nii pärssida kui elavdada. Seadusandja roll majandus-suhete reguleerimisel on riigi arengu seisukohalt oluline, kuid majandussuhteid peab seadusandja reguleerima nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Pole vaja muuta maksuseadusi, kehtestades täiendavaid makse, või suurendada maksumäärasid. Otstarbekam on toetada maksukoormuse vähendamist.

Maksude kehtestamisel tuleb mõelda, mida on mõistlik maksustada. Lihtne näide on ettevõtte tulumaksu ja äriühingu poolt aktsionäridele või osanikele makstava dividendi tulumaksuga maksustamise tagajärgede võrdlemine. Ettevõtte tulumaksu kaotamine ajal, mil dividendide tulumaks säilib, toob kaasa kasumi reinvesteerimise. Kui tulumaks kaotada dividendidelt, jagataks võimalikult palju kasumist aktsionäride vahel.

Ajal, mil paljude ettevõtete aktsiate kontrollpakk on läinud välisinvestorite kätte, on majandusele kasulik vähendada ettevõtte tulumaksu, kindlustades sellega siin teenitud kapitali jäämise Eestisse eesmärgiga täiendavat kapitali akumuleerida. Igasuguste tollide kehtestamine tuleks unustada -- nendega ei kindlustata arengut, vaid pikendatakse ebaefektiivse tootmise agooniat.

Eestile on kasulik omada võimalikult paljude riikidega topeltmaksustamise vältimise lepinguid, mis koos maksumäära vähendamisega muudab Eesti välisinvesteeringutele atraktiivsemaks. Kui Eesti suudab tagada elanikkonna normaalse oskustööalase koolituse, võib taas rääkida majanduskasvust.

Seadusloomes arvestatagu avatud majanduse põhimõtteid. Seadustest tuleb kaotada sätted, mis ei ole nende põhimõtetega kooskõlas. Näiteks kohaliku omavalitsuse üldine ostueesõigus, mille pikendamiseks aastani 2002 pole loogilist põhjust.

Avatud maailmas aegunud põhimõtteid kajastab ka Maarahva erakonna algatusel vastu võetud seadus, mis kitsendab maa müüki välismaalastele. Seadusega on Eestis loodud alad, kus välismaalased ei või üldse maad omandada ning väljaspool neid piirkondi võivad seda teha vaid maavanema loal. Samasse patta võib panna maareformiseadusest tulenevad piirangud maa erastamisel.

Sellised seadused ja neis peituvad võimalused seaduse mõttest juriidilisi skeeme kasutades mööda hiilida tekitavad välisettevõtjais umbusku Eesti ettevõtluskeskkonna ning Eesti kui õigusriigi vastu.

Majandusarengu tagamiseks tuleb luua seadusandlikult soodne pinnas, hoiduda nii mingi kitsa majandusgrupeeringu huvidest kui lausrumalustest.

Autor: Margus Arvisto

Hetkel kuum