Pommivarjendist ärikeskuseks

Karbitaoline Kemiflora ärikeskus mõjub hallis ümbruses ergu värvilaiguna, laskmata aimata meetripaksusi müüre, mis pidid tuumarünnaku eest kaitset pakkuma.

Kemiflora arendusdirektor Peeter Peil möönab, et uusehitus oleks valminud kiiremini ja kergemalt, samas on ehitusmaterjalidega kaupleva firma juhtkond klientidele silma jääva kollase majaga rahul. Teise korruse büroopindadest on välja rentimata ligi pooled, kuid firma äriideeks pole rendist elada. Arendusdirektori hinnangul asub hoone perspektiivses Laki tänava piirkonnas, kus paiknevad ka FEB, Puumarket, Angroo jt ehitusmaterjalidega kauplevad firmad. Osaliselt MeritaNordbankeni laenuga teostatud projekti tasuvusajaks hindab ta viis aastat.

Kollase maja arhitekt Vahur Sova oleks värvidele veelgi hoogu tahtnud anda, kattes Kemiflora vana ja uut osa ühendava halli tulemüüri graffititega. Ärikeskuse arhitektuurse poole pealt jääb ta rahule suure tumehalli kaldpinnaga hoone paremal küljel ja samast lähtuva 30meetrise korrastatud metallgaleriiga, mis ulatub üle Forelli tänava ja oli kunagi kasutusel. Praegu puudub galeriil praktiline otstarve, kuid arhitektile meeldib selle visuaalne efekt.

Kuigi tellija teadis, mida ta uusehitise ruumilahenduselt ootab, murdis arhitekt pead, kuidas vana ja uus osa ühtse tervikuna funktsioneerima panna. Vasakul paikneb hallikasmust fuajee, mis liidab vana ja uue maja sissepääsu.

Edaspidi kavatseb tellija muljet ühtsest Kemiflora kompleksist veelgi rõhutada, kattes praegu veel halli plekiga kaetud vana osa mustjashalli profiilplekiga, mida on kasutatud uue maja juures.

Kemifloral tekkis võimalus omandada naaberkrunt, millel asus kunagine pommivarjend koos ühekordse pealisehitusega kontori ja riietusruumide tarbeks. Otsustasime säilitada varjendi osa, mille 1--1,5meetristesse seintesse avade lõikamisele kulutas ehitaja kõvasti aega ja vaeva. Tagantjärele võttes oleks saanud uusehituse sama raha eest ja väiksema vaevaga -- ainuüksi vana osa lammutamisest tuli 300 tonni ehitusprahti.

Projekteerimise eel oli hoone kindel ruumiprogramm selge. Kuigi vajasime juurde vaid müügi- ja laopinda, otsustasime olemasolevale ehitisele piirkonna arengupotentsiaali silmas pidades lisada teise korruse renditavate büroopindadega.

Ümberehituse käigus ühendati vana ja uue hoone müügisaal, mida seob kaldtee ja selle vahel tulekindel uks, mis sulgub voolu katkedes. Tuletõrje nõuetele vastavalt tuli uue ja vana hooneosa vahele püstitada ka 12 m tulemüüri.

Ehitaja jaoks olime nõudlik tellija, töö hindame heaks.

Ehitusel pakkus ootamatusi Flora kunagise tsiviilkaitse pommivarjendi mitmest betoonikihist koosnev karkass, kuhu tuli tuletõrje nõuete kohaselt lõhkuda kolm akent ja kaks ust.

Pommivarjendi vahelagi koosnes 1m paksuselt mitmes kihis betoonplaatidest. Avasid tuli betooni lõhkuda ka müügisaali tarbeks. Mõnes mõttes läksime projektiga alt, sest ei näinud ehitust alustades varjendi konstruktsioonimuutustele ja lammutustele nii suuri kulusid ette.

Nõukogude ajal lihtsalt, kuid tugevalt ehitatud maja põrandate kõrguste vahe oli 21 cm, mis tuli ehituse käigus ühtlustada. Teisel korrusel tuli loodida puitpõrandad. Kui esimesel korrusel on varjendist lähtuvalt soojustatud kiviseinad, siis teine korrus toetub metallkarkassile. Osaliselt kolmandal korrusel asub katlamaja ja ventilatsioonikamber. 20 cm paksune tuulekaitsega varustatud sein on seest kaetud puidu ja väljast värvitud plekiga. Sisekujunduses on kasutatud kipsplaati.