Norra keskpanga jaanuari keskel ametisse astunud president Svein Gjedrem on oma esimeses pikemas kõnes norralasi üllatanud seisukohavõtuga, et riik kui pangasektori suuromanik ei ole sugugi parim lahendus. Varem oli Oslos sellest räägitud vaid kulisside taga.
Eelmisel nädalal panigi riik müüki oma osa pankades Kreditkassen ja Den norske Bank. Kreditkasseni aktsiatest toob riik turule 90 miljonit, mis moodustab 16% panga kogu aktsiakapitalist ja mille müügist loodab riik teenida 2,6 miljardit Norra krooni. Otsereklaami, kuulutuste ja telereklaamiga meelitatakse norralasi aktsiaid ostma, pannes lootuse sellele, et Kreditkasseni aktsiast saab rahvusaktsia. Kõigile väikeaktsionäridele on tagatud vähemalt 200 aktsiat. Maksimaalselt saab aktsiaid märkida 300 000. Lõplik hind selgub 21. märtsil.
Norra keskpanga andmetel on riiklike pankade käes kuni 50% riigis tehtud laenudest. Riigile kuulub üle poole Den norske Banki ja Christiani aktsiatest, kus osalust on kavas vähendada umbes kolmandikuni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Gjedremi arvates tähendab riigiomand rahandussüsteemi struktuurilist nõrkust. Analüütikud on Norra pangasektori aeglast arengut juba mõnda aega murelikult jälginud. Norra pangad võivad jalgu jääda ekspansiivset poliitikat ajavatele Rootsi MeritaNordbankenile, Handelsbankenile ja SEBile. Lisaks on Taani Den Danske Bank asunud üle võtma väikest Norra Fokuse panka.
Norra pangad elavad riigi kaitsva tiiva all ja muu maailma suurtest muutustest puutumata. Selle peapõhjuseks peab keskpanga president rahvustunnet. Ei soovita anda oma ettevõtteid välisomanikele ning seda loodetakse garanteerida riigi kontrolliga. Gjedrem Norra pankade väiksust probleemiks ei pea, sest tema sõnul on pankade puhul tähtsam mitte suurus, vaid tasuvus.
Gjedremi teeb murelikuks, et suured Põhjamaade pangad laienevad ja loovad filiaalide võrku kogu Põhjalas, ning Norra pangad jäävad pealtvaatajaks. «Tulevikus halvab see kindlasti meie finantssüsteemi muutumis- ja kasvuvõimet,» leiab ta.
Autor: KL