Erik Samel • 14 märts 1999

Maareform sai uut hoogu

Maareformi osad on Eesti eri paigus edenenud erineva kiirusega. Tallinna omandireformiamet on tegutsenud kaks aastat, kõige edukamalt on selle aja jooksul läinud maa ostueesõigusega erastamise protsess. Erastamisega on pealinnas plaanis ühele poole jõuda aasta 2000 lõpuks. Kõige rohkem on Tallinnas ning ilmselt kogu Eestis tulemas probleeme korteriomandi seadmisega. Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul takistab maareformi peamiselt see, et osa seadusi oli ajast ees, teine osa aga ajast maas.

Maareform peaks edaspidi veidi hoogsamalt kulgema, sest eelmise riigikogu üks viimaseid otsuseid oli maareformi käsitlevate seaduste muutmine. Sellega lahendati suur osa seni ostueesõigusega erastamist takistanud küsimustest, samas muutus komplitseeritumaks maa õigusjärgne tagastamine.

Suurenema hakkab omavalitsuste osa tagastamise ja erastamise vahekorra määramisel. Seaduse kohaselt on õiged need reservmaade jaotused, mis on tehtud ning mis ei ole vaidlustatud. Kui viimase ajani polnud näiteks selge, kas Tallinnas Pirita linnaosas eelistatakse erastamist või tagastamist, siis nüüd on vähemalt selge, et juba mõõdetud maade osas mingeid muutusi ei tule. Maa saavad ilmselt kätte samuti need juriidilised isikud, kelle maale pole esitatud restitutsiooni nõuet, ning seda ka juhul, kui maale pole tehtud detailplaneeringut.

Väga keeruliseks muutub Vladimir Viiese hinnangul reservmaa liitmine krundiga neile majaomanikele, kes on põhikrundi juba kätte saanud. Reservmaad saaks erastada, kui õnnestub maksu- ja teiste dokumentidega tõestada, et inimene kasutas seda maad, kuigi tal looduses eraldamise akti või piiriprotokolli pole. Kuna vajalikud dokumendid pole üheselt määratud, tõstab see omavalitsuste osa otsuse tegemisel.

Hetkel kuum