Käsumajandus toimib
Aga kaks nädalat pärast õhurünnakuid, mis on hävitanud suure osa riigi tööstuslikust infrastruktuurist, et ole hinnad peaaegu muutunud. Põhjus on lihtne: Jugoslaavias kehtib taas käsumajandus, mida muu seas on propageerinud Milosevici naise Mirjana Milosevici juhitav Jugoslaavia vasakpartei. Riigis kehtestatud sõjaolukorra kohaselt on hinnad fikseeritud, väliskaubandus piiratud ning kehtib sõjamaks. Kütus on rangelt normeeritud ning must turg ei toimi. Kauplemine välisvaluutaga, mis enne konflikti oli ostukohtades ja tänavanurkadel igapäevane, on täiesti kokku kuivanud.
Bensiinitalongid ning sigarettide puudus on saanud igapäevaseks tõsiasjaks ning analüütikud ennustavad, et varsti on oodata ka teiste kaupade minekut talongide peale, kuigi praegu on enamik asju veel vabalt müügil. Range kontrolli tõttu on valitsus suutnud vältida raha juurdetrükkimist.
Riigi 22 panka on otsustatud liita Beogradska Bankaga üheks pangaks. Panka juhib president Slobodan Milosevici lähedane liitlane Boka Vucic. Investeeringud suunatakse sõjatööstusse, kevadkülvi läbiviimisse ja meditsiini.
Jugoslaavia sõjaliste ja tsiviilobjektide pommitamine on Jugoslaavia Moskva suursaadiku Borislav Milosevici väitel tekitanud riigile kahju üle 145 miljardi Eesti krooni. Lääne eksperdid eriti sellesse arvu ei usu.
NATO viimase aja rünnakud on sihitud majanduslike sihtmärkide ja tsiviilotstarbeliste infrastruktuuriobjektide pihta. Novi Sadis on purustatud kolm Doonau silda, mis olid peamine ühendus Ungariga. Puruks pommitatud on ka teisi tähtsaid sildu, nagu Backa Palankos Jugoslaavia-Horvaatia vaheline sild.
Belgradis, Novi Sadis ja Pancevos on pommitatud soojus- ja elektrijaamu. Tabamuse on saanud naftatöötlemistehased Cucarircas, Smederevos ja Pristinas ning naftaterminaal Bugatovacis. Rünnatud on paljusid tehaseid, näiteks sigaretitehases hävis kuus tonni sigarette, ülikoole, politseiakadeemiat.
Kõigele vaatamata püüab Belgrad ärielu igati elus hoida. Poeomanikel on kohustus kõik poed lahti hoida, puhkusele minekust tuleb informeerida kohalikke võimuorganeid.
Pentagonis NATO tegevust jälgiv sõltumatu rühm on hinnanud ühe sõjapäeva maksumuseks 700 miljonit Eesti krooni ja USA senisteks kuludeks umbes 8,75 miljardit Eesti krooni. USA investeerimispank Lehman Brothers on hinnanud ühe sõjakuu kuludeks umbes 44 miljardit krooni.
USA kongressis on praegu koostamisel otsus, kuidas korraldada finantseerimist, kui sõda venib pikaks. Kulud tõuseksid tohutult, kui NATO otsustab saata Jugoslaaviasse maaväed. Näiteks 4000mehelise relvastatud rahujõu hoidmine Kosovos ühe aasta jooksul maksab kuni 21 miljardit Eesti krooni.
NATOs ei ole seni otsustatud, kuidas sõjakulud riikide vahel jaotatakse. Kui võtta aluseks Lahesõda, jääb USA kanda kuni kaks kolmandikku kuludest.
Autor: BNS