Internet avab Euroopa turu
Internetis aadressil http://ted.eur-op.eu.int/ojs/en/inh.htm esitleb Euroopa Komitee erinevate Euroopa riikide hankekonkursse ja tellijate kontaktandmeid.
Internetilehel otsivad kümned Euroopa munitsipaalettevõtted teostajaid suuremahulistele töödele. Muu hulgas soovitakse tellida kümneid tuhandeid paare kindaid, haiglate renoveerimist ning näiteks ka suuremahulisi elektritöid.
Eesti kaubandus-tööstuskoja euroinfo osakonna nõunik Eva Lelumees kinnitas, et alates sellest aastast on võimalik igal Eesti ettevõttel osaleda konkurssidel Euroopa Liidu liikmesriikidega võrdsetel alustel.
Seni veel signaale pole, et mõni Eesti firma Euroopa Komisjoni hankekonkursil võitnud oleks, sõnas Lelumees. Ettevõtted võivad osta põhjaliku CD-paketi hankekonkursside kohta või küsida konkreetse konkursi kohta lisateavet, lisas ta.
Õmblusfirma ASi Lindante juhataja Tarmo Kattago ütles, et nende firma on kahel Euroopa Komisjoni hankekonkursil juba osalenud, kuid Lindante ei osutunud väljavalitutuks. «Proovime edasi, praegu soovib Belgia Post osta 10 000 paari nahkkindaid, osaleme ka sellel konkursil,» kinnitas Kattago.
«See on ju värav Euroopa turule, ma olen seda internetilehekülge reklaaminud ka rõivatootjate liidus,» rääkis Kattago. «Kui mõne suurtellimuse saaks, siis tee kasvõi uus tehas tellimuse täitmiseks.»
«Kui Deutsche Bundesbank tahtis 1,3 miljonit puuvillast rahapakkimise kotti osta, siis kujutage ise ette, milline raha Euroopa turul liigub,» seletas Kattago. Tuleb edasi üritada, sest mõne konkursi võiduga oleksime Euroopa turul sees, kuigi loomulikult ei saa äri selle idee peale rajada, tõdes ta.
Ehitusfirma ASi EMV juhatuse esimehe Jaanus Otsa sõnul on ehitusfirmadel teoreetiliselt võimalik Euroopa turule pürgida. Praktikas on aga näiteks Saksamaal ja teisteski riikides väga protektsionistlik suhtumine, raske ja ka kallis on sinna ühte projekti teostama minna, ütles Otsa. Isegi suured Soome ehitusfirmad tulid Saksamaalt saba sorgus tagasi, sest ei suutnud seal läbi lüüa, lisas ta.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok tõdes, et Euroopa riigihangetega tasub Eesti ettevõtjatel tegelda. «Kui ettevõtjad nende konkurssidega ei tegele, siis jäädakse rongist maha,» ütles Lipstok, lisades, et Eestis on firmasid, kes suudaksid Euroopa turul läbi lüüa ja oma kaubamärki tutvustada.
Euroopa Komisjoni delegatsiooni infoassistent Anu Roomere sõnas, et Euroopa Liidu üks suundi ongi arendada ärisuhteid ka liiduväliste riikidega, sest hoolimata liidu suurusest tekiks muidu suletud ring.
Eurointegratsioonibüroo pressiesindaja Paavo Palk ütles, et kindlasti on sarnaseid hankekonkursside internetilehekülgi veelgi. Ta lisas, et Eesti ettevõtted on osalenud edukalt näiteks Phare programmide raames korraldatud konkurssidel.