Põhjamõõde on Soome huvide teenistuses

Euroopa Liidu (EL) põhjamõõde sai alguse Soome huvidest tihendada Venemaa ja ELi suhteid ning hankida ise ELilt lisaraha Venemaa piirialadel arendatavatesse koostööprojektidesse. ELi huvisfääri tõstis põhjamõõtme mõiste Soome peaminister Paavo Lipponen 1997. a septembris Rovaniemil peetud arktiliste alade konverentsil. Lipponeni kasutatud põhjamõõtme avaldust oli Soome ministeeriumides lihvitud aasta jagu.

Kolm kuud pärast Lipponeni peetud kõnet andis ELi Luksemburgi tippkohtumine Soome algatuse alusel Euroopa komisjonile ülesandeks koostada vastav ettekanne, mis valmis eelmisel sügisel. Lähtudes ettekandest andis Viini 1998. aasta jõulutippkohtumine Euroopa nõukogule volitused töötada välja võimaliku põhjamõõtme raamprojekt ning kohustas Euroopa komisjoni käivitama liikmesmaade vahelised läbirääkimised põhjamõõtme elluviimiseks.

Põhjamõõtme põhiseisukohad peaksid olema valmis Kölni juunitippkohtumiseks. Novembris on ELi eesistujamaal Soomel kavas korraldada Helsingis põhjamõõtmealane konverents, mis valmistab Helsingi detsembri tippkohtumiseks ette põhjamõõtme teostamise konkreetse tegevusprogrammi.

Arktiliste piirialade koostöö sai tegeliku alguse 1988. a, kui NSV Liidu tollane president Mihhail Gorbatshov külastas Murmanskit ja tegi vastava algatuse. Sellest sai alguse protsess, mille käigus välisministrid juhatasid 1993. a sisse Barentsi mere piirkonna koostöö. Sellest peale on Soome sinna piirkonda mitmesugusel moel investeerinud kuni 1,84 miljardit Eesti krooni, mille tulemuslikkus on aga tühine.

Kavatsuste kohaselt pidi poliitiline algatus käivitama firmade koostöö. Soomes oli huvi väga suur ning Koola piirkonnas asutati sadakond ühisfirmat. Enamik neist on nüüdseks sellest loobunud ning suuri mäetööstus- ja energiasektori projekte ei ole õnnestunudki käivitada, sest Vene poolel ei ole jätkunud selleks raha.

Barentsi piirkonna koostöö üks kunagisi algatajaid, Soome eksvälisminister ja praegune Euroopa parlamendi saadik Paavo Väyrynen usub, et ELi põhjamõõtme abiga saab kunagi alustatud koostöö taas käivitada.

Koola poolsaarel elab miljon inimest, neist pooled Murmanskis. Ehkki piirkond on loodusvaradelt tohutult rikas, on inimeste elu raske. Tööstustootmise maht on 1990. aastail kahanenud poole võrra ja investeeringud ühe viiendikuni. Järsult on vähenenud kalapüük, paljud traalerid on müüdud norralastele ja kalatööstusest on järgi ainult kolmandik.

Koola mäetööstus on suurfirmade ja rikaste moskvalaste käes, kes viivad kasumi minema ega ajakohasta tootmisseadmeid. Tootmismaht seetõttu muudkui väheneb. Et inimeste elu on trööstitu, siis on plahvatuslikult kasvanud narkootikumide tarvitamine ja prostitutsioon. Nooremad ja elujõulisemad kolivad minema ning vanurite osakaal muudkui kasvab.

Soome leiab, et kui Euroopa Liidu miljardid aitavad seda piirkonda stabiliseerida ja ühtlasi pakuvad soomlastele piisavalt rakendusvõimalusi, siis on põhjamõõde oma ülesande täitnud, ükskõik, millised need tulemused ka ei oleks.

Autor: ÄP