Norra valitsus saatis Statoili juhatuse laiali

«Firma huvides on määrata ametisse uus juhatus,» ütles nafta- ja energeetikaminister Anne Enger Lahnstein. Uus juhatus nimetatakse ametisse homme. Lahnsteini sõnul sai juhatuse vabastamise peamiseks põhjuseks 30% kulude ületamine Aasgardi nafta- ja gaasileiukohas Norra meres.

Statoili hinnangul on Aasgard maailma kõige keerulisem veealune energeetikaprojekt. Maardla väljaarendamise kulud on paisunud 64 miljardi Norra kroonini esialgu kavandatud 47 miljardilt kroonilt. Naftapumpamine peaks seal algama lähinädalatel ja gaasitootmine 2000. aastal.

Valitsus lahendab juhatuse väljavahetamise selliselt, et ei nimeta homsel koosolekul kümneliikmelisse juhatusse tagasi seitset liiget, seal hulgas juhatuse esimeest Kjell Krani. Kolm ametisse jäävat juhatuse liiget on nimetanud ametisse Statoili töötajad. Ametist lahkuvad aseesimees Ellen Mo ning juhatuse liikmed Yngve Haagensen, Tormod Hermansen, Mauritz Sahlin, Gunn Waersted ja Helge Midttun.

Statoili peadirektor Harald Norvik ja tema asetäitja Terje Vareberg teatasid, et annavad uuele juhatusele üle tagasiastumispalve. 11 aastat Statoili juhtinud Norvik kaitses Aasgardi projekti, mille maksimaalne tootmisvõimsus on 227 000 barrelit päevas. «See ei ole skandaalne projekt,» ütles ta ja lisas, et antud projekti tulusus on suurem kui paljudel muudel projektidel.

Statoili osalus Aasgardis on 60,5 protsenti, Norsk Agipi kontrolli all on 7,9, Total Norgel 7,65, Mobil Development Norwayl 7,35 protsenti, Fortum Oil and Gasile 7,00, Saga Petroleumil 7,00 ja Norsk Hydro Productionin 2,6 protsenti.

Maailmaturu madala naftahinna tõttu kahanes Statoili 1997. aasta 4,3 miljardi Norra krooni suurune kasum möödunud aastal 271 miljoni Norra kroonini.

Statoili käive langes mullu 1997. aasta 124,7 miljardilt kroonilt 106,7 miljardile kroonile.

Autor: BNS