Tallinnas loomisel kaheldav andmekogu

Eesti kinnisvarafirmade liidu büroo juhataja Epp Immato hinnangul on kogu üritus tarbijale väga ohtlike tagajärgedega ja vahendusteenust see ei asenda. «Info vahetamine on ainult üks väike osa vahendamisest ja ei taga mingit tulemust,» väidab Immato.

Paljudes riikides on olemas andmekogud, kus peetakse arvestust nende elanike üle, kes ei ole suutelised oma eluaseme eest tasuma ja tahavad elamispinda vahetada. Maaklerite koja juhatuse esimehe Kalev Roosivälja sõnul on seejuures tegemist nn sotsiaalmajadega ning sotsiaalametnikud tegelevad inimestega, kes ei suuda ise endaga toime tulla. Roosivälja hinnangul ei haaku see teema praegu Tallinnas kavandatava andmebaasiga, kus on kirjas ostu- ja müügisoovid. «Selline andmebaas on ju olemas,» märgib Roosiväli, «miks peab kohalik omavalitsus raiskama raha ja ressursse, et teha dubleerivat andmebaasi.» Ta peab silmas näiteks Soovi ja Kuldset Börsi, kus samuti saab tasuta kuulutusi avaldada.

Andmekogu turvalisust püütakse suurendada sellega, et andmeid väljastatakse vaid neile, kes on oma andmed kogusse esitanud. Seda aga võib teha iga inimene ka siis, kui tal tegelikult eluaseme vahetust kavas ei olegi.

Andmebaasi koostamise üks põhjusi on soov vältida libamaaklereid. Petta saanud inimesi on palju ja kindlasti suureneb nende arv veelgi.

Epp Immato arvates tuleks raha, mis raisatakse andmekogu käivitamiseks ja haldamiseks, suunata pigem kinnisvaraturu korrastamiseks (nt seadusandlikuks reguleerimiseks).

Esialgsete kavade kohaselt pidi eluruumide andmekogude süsteem käivituma alates selle aasta juunist, kuid tõenäoliselt lükkub plaan mõnevõrra edasi.

Tallinna linnakantselei andmetöötlusosakonna juhataja Mati Lauritsa sõnul kuulutati projekti jaoks vajamineva tarkvara saamiseks välja avalik riigihankekonkurss. Pakkumised tuleb konkursile esitada hiljemalt 7. maiks.

Andmekogule vajalik summa on ilmselt üle 200 000 krooni. Kui palju maksumaksja raha täpselt kulub, selgub pärast riigihankekonkurssi.