Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinnas loomisel kaheldav andmekogu

    Tallinna linnaosadest saab peatselt tasuta infot müügiks olevate korterite kohta.
    Tallinna linnavolikogu tarbijakaitsekomisjoni esimehe Arvo Haugi sõnul on projekti eesmärk aidata neid inimesi, kes ei suuda või ei taha maakleri teenust kasutada. Eelkõige käib see vanemate inimeste kohta. «Viletsate korterite puhul ei võtagi maaklerid neid jutule,» ütleb Haug.
    Andmebaasiga seotud töö toob praeguste kavade kohaselt kaasa osa linnaametnike töömahu suurenemise, sest uusi inimesi korterite ostu-müügiga tegelemiseks tööle ei võeta.
    Eesti kinnisvarafirmade liidu büroo juhataja Epp Immato hinnangul on kogu üritus tarbijale väga ohtlike tagajärgedega ja vahendusteenust see ei asenda. «Info vahetamine on ainult üks väike osa vahendamisest ja ei taga mingit tulemust,» väidab Immato.
    Paljudes riikides on olemas andmekogud, kus peetakse arvestust nende elanike üle, kes ei ole suutelised oma eluaseme eest tasuma ja tahavad elamispinda vahetada. Maaklerite koja juhatuse esimehe Kalev Roosivälja sõnul on seejuures tegemist nn sotsiaalmajadega ning sotsiaalametnikud tegelevad inimestega, kes ei suuda ise endaga toime tulla. Roosivälja hinnangul ei haaku see teema praegu Tallinnas kavandatava andmebaasiga, kus on kirjas ostu- ja müügisoovid. «Selline andmebaas on ju olemas,» märgib Roosiväli, «miks peab kohalik omavalitsus raiskama raha ja ressursse, et teha dubleerivat andmebaasi.» Ta peab silmas näiteks Soovi ja Kuldset Börsi, kus samuti saab tasuta kuulutusi avaldada.
    Andmekogu turvalisust püütakse suurendada sellega, et andmeid väljastatakse vaid neile, kes on oma andmed kogusse esitanud. Seda aga võib teha iga inimene ka siis, kui tal tegelikult eluaseme vahetust kavas ei olegi.
    Andmebaasi koostamise üks põhjusi on soov vältida libamaaklereid. Petta saanud inimesi on palju ja kindlasti suureneb nende arv veelgi.
    Epp Immato arvates tuleks raha, mis raisatakse andmekogu käivitamiseks ja haldamiseks, suunata pigem kinnisvaraturu korrastamiseks (nt seadusandlikuks reguleerimiseks).
    Esialgsete kavade kohaselt pidi eluruumide andmekogude süsteem käivituma alates selle aasta juunist, kuid tõenäoliselt lükkub plaan mõnevõrra edasi.
    Tallinna linnakantselei andmetöötlusosakonna juhataja Mati Lauritsa sõnul kuulutati projekti jaoks vajamineva tarkvara saamiseks välja avalik riigihankekonkurss. Pakkumised tuleb konkursile esitada hiljemalt 7. maiks.
    Andmekogule vajalik summa on ilmselt üle 200 000 krooni. Kui palju maksumaksja raha täpselt kulub, selgub pärast riigihankekonkurssi.
    Tallinna eluruumide andmebaas ei lahenda suuri probleeme, vaid üritab lahendada väikesi.
    Linn peaks koondama eluaseme vahetussoovi avaldanud inimeste avalduste põhjal informatsiooni, et vanemad inimesed saaksid asuda vajalikke dokumente vormistama ilma vahendustasu maksmata.
    Linnaosa ametnikud peaks korteri ostjat või müüjat konsulteerima. Abi peaks saama ka näiteks küsimustes, mis puudutavad hoone põhikonstruktsioone ja tehnovarustust. Lõppkokkuvõttes jääb korterite ostu-müügiprotsess linnaosa kontrolli alla.
    Kui andmebaasi kasutajad on siiski sunnitud maaklerfirma poole pöörduma, siis peavad nad ainult tehingu vormistamise eest maksma ja saavad maakleritele oma hinda dikteerida (näiteks saavutada 10% asemel 3% vormistamise tasu maksmine).
    Suurim hirm loodava andmekogu juures on minu hinnangul see, et maaklerfirmad ostavad andmebaasi ära. Kui maaklerfirma on andmebaasi ära ostnud ja tahab käituda endale kasulikult, siis peab firma ikkagi pöörduma inimeste poole ja pakkuma neile meeldivat varianti.
    Ehk on Tallinna eluruumide andmebaaside kavas idealismi, ehk on seal naivismi, aga ma arvan, et seda tuleks proovida. Seni on andmebaasi proovitud linnaosades, esimesed kogemused on positiivsed.
    Projektil on mitu tõsist puudust. Kõigepealt suhtutakse liialt lihtsustatult eluruumi vahetamisega kaasnevatesse riskidesse. Soovitades mitte kasutada vahendusteenust ja propageerides vahetustehinguid kohaliku omavalitsuse kaudu, tekitatakse inimestel kõrgendatud usaldus, maandamata seejuures tehinguga kaasnevaid riske, mida professionaalse kinnisvaramaakleri vahetul abil on võimalik vältida (pettus, ärakasutamine, suur varaline kahju).
    Teiseks ei ole õige ka väide, mille kohaselt kannavad inimesed, kes kasutavad vahendusteenust ja maksavad keskmist tasu (5%), seeläbi liigseid kulutusi. Maakleri abiga muutub makstav vahendustasu tihti sisuliselt olematuks, arvestades läbirääkimiste tulemusena saadavat võitu tehingu lõpphinnas.
    Inimeste nõustamiseks kasvõi näiteks ostu-müügihinna suhtes ei piisa üldisest turuinformatsioonist. Nõustamine eeldab reaalselt eluruumi ülevaatust ja kogemust seejuures.
    Kui linnaametnikele pannakse kohustus eluruumi vahetamisel linnakodanike huvide eest seista ja võtta vahetustehing enda kontrolli alla, siis tuleks luua selleks eraldi munitsipaalettevõte, sest eeldusel, et olemasolevad linnaametnikud on piisavalt koormatud, ei jõua nad seda tööd ära teha. Kuid kas see läheb meie riigi üldise majanduspoliitikaga siis enam kokku?
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.