Esimesel kohtumisel uue teede- ja sideministri Toivo Jürgensoniga keeldus Sarap enda väitel Paldiski Lõunasadama munitsipaliseerimisest. «Ma ei olnud nõus kandiku peal üle andma sadamat, millesse Tallinna Sadam oli investeerinud üle 100 mln krooni,» nentis ta. Järgmisel päeval pani minister Sarapile ette lahkuda omal soovil.
Sarap küsib, mis on riigi huvid üliedukalt toiminud sadama juhti vabastades. Talle on süüks pandud Muuga konteinerterminali rajamise lepinguga viivitamist. «Miks sõlmiti see leping alles nüüd, kui asi oli eelmisel sügisel otsustatud,» küsis Villem. Sarap ütleb, et asjaga viivitati meelega, sest sadam soovis projektile Euroopa Liidu raha saada. «Täna on Muugal võimsus konteinerite töötlemiseks suurem, kui on tellimusi,» lisas ta.
«Kui see kamp arvab, et hakkab Tallinna Sadamas võimule tulles raha jagama, siis ta eksib, sest seal pole see kuidagi võimalik,» ütles Sarap. Samas leidis ta, et sadamajuhi koht on üsna mugav nüüd, mil asjad on käima pandud ja lõpuks ka maa välja ostetud.
Hansateel, kes on samuti üks Isamaaliidu rahastajaid, on Sarapi sõnul huvi välja vahetada Vanasadama juht Mart Mesipuu ja see võib olla ka üks põhjusi, miks Hansatee järelevalvedirektor Jaan Toots pandi Tallinna Sadama juhatuse esimehe kohusetäitjaks.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe teenistuslepingu kohaselt oli Sarapi palk 50 000 krooni peadirektorina ja 20 000 krooni juhatuse esimehena (samapalju, kui enamikul Eesti tippjuhtidel -- toim.). Töölt vabastamise korral tuleb maksta 18 kuupalga ulatuses ühekordset kompensatsiooni ja igakuist tasu 14 000 krooni kuni surmani. Viimase nõndanimetatud sotsiaalse tagatise andmiseks pole Villemi sõnul nõukogu esimehele kunagi volitusi antud.
Ministeerium on andnud Sarapi teenistuslepingu juriidilisse ekspertiisi ja pole talle seni kroonigi lõpparveks maksnud.