Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro ütles, et aprillis väljastati eluasemelaenu 40 miljoni krooni eest. «Viimati andsime nii palju laenu eelmise aasta juulis,» sõnas ta. Mai esimene nädal näitab, et huvi laenude vastu on veelgi suurem, lausus ta.

Arro sõnul pole pangad enam nii kriitilised paneelmajade korterite tagatisel laenamise suhtes. Kui pangal piisavalt laenu müümiseks ressursse ei jätkunud, tuli valida parem klient, aga praegu paistab, et raha pangal otsa ei saa, selgitas ta.

Arro ütles, et praegu on kuni 9protsendilise aastaintressiga laenu võtjaks põhiliselt täiesti tavalised keskklassi inimesed, kelle igakuine leibkonna sissetulek on pärast maksude mahaarvamist 10 000 krooni.

Kinnisvarafirma Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus ütles, et aprillis ja mai esimesel nädalal tehti firmas keskmiselt üks tehing päevas, mis meenutab 1997. aasta kinnisvarabuumi.

Praegu paistab, et võib naeratusega tuleviku suunas astuda, aktsepteeritud ja taustaga ettevõttes töötavatele inimestele antakse kenasti laenu, sõnas Laugus. Tema sõnul on iseäranis tõusnud nõudlus magalarajoonides ja ka kesklinnas.

Eelmisel aastal langesid kinnisvarahinnad keskmiselt 10 protsenti, praeguseks on endine hinnatase taastunud, seletas Laugus. «Nõudlus ületab juba pakkumist,» lisas ta.

Kinnisvarafirma AS Arco Vara elamispindade grupi juht Andrei Ostov ütles, et tänu tehingute arvu kahekordistumisele on kuni 20 protsenti langenud kinnisvarahinnad tõusnud endisele tasemele.

Eelmise aasta lõpus küsiti küll objektide eest sama hinda, mis praegu, kuid siis tingiti enne tehingu teostamist hinnas palju alla, seletas Ostov.

Kui talvel oli võimalik Tallinnas Mustamäele kolmetoaline korter osta veidi rohkem kui 200 000 krooni eest, siis täna maksab selline korter 250 000 krooni, rääkis Ostov. «Võib öelda, et sellises mahus hinna allatingimise aeg on läbi,» lisas ta.

Ostov põhjendas tehingute arvu kasvu soodsate intresside ning inimeste kindlustunde taastumisega.

Kinnisvaraarendusfirma AS SRV Kinnisvara arendusdirektor Indrek Toome ütles, et nende firma alustas külmutatud elamuarendusprojektiga tegelemist juba aprillis seetõttu, et oodati edasist turu aktiviseerumist. Tundub, et kinnisvaraprojektid hakkavad taas muutuma rahastajate jaoks atraktiivseteks, leidis Toome.

«Kogu küsimus on intressis,» sõnas Toome. Ta ütles, et pankade kindlustunne arendusprojektide finantseerimisel suureneb, kui laenu saab anda praeguse madalama intressiga, et ka potentsiaalseid ostjaid oleks.

Pindi Kinnisvara Tallinna büroo juhataja Kalev Roosiväli sõnas, et heaks laenuvõimaluste indikaatoriks on tellitavate hindamisaktide arv. Kui eelmise aasta lõpus telliti kuus keskmiselt 30 eksperthinnangut, siis mai esimeseks pooleks on see arv tõusnud sajani, ütles Roosiväli.

«Turg on aktiivne,» lausus Roosiväli. Ta ütles, et oma konservatiivse suhtumise tõttu ei usu ta, et turg sama aktiivseks jääb. «Praegu ostavad need inimesed, kes eelmisel aastal laenu ei saanud, kuid iga kuu neid suure tööpuuduse tõttu sama palju ei jätku,» lisas ta.