RTS Interfaxi indeks langes juba esimesel kauplemistunnil kiirelt, kaotades ligi 15%. Korraks võis märgata müügisurve nõrgenemist, kuid see jäi üürikeseks. Üle 15% languse järel peatas Moskva börs pooleks tunniks kauplemise, kuid sellel puudusid positiivsed tagajärjed. Paanika süvenes ja kaubeldavate aktsiate hinnad jätkasid allamäge liikumist.

Kell 14 peatas börs kauplemise teist korda. Indeks oli selleks ajaks langenud juba 17,54% ja lähenes 80 punktile.

Moskvas tegutsevad lääne analüütikud olid Jeltsini otsusest üllatunud ja pidasid seda väärtpaberiturule väga halvaks signaaliks. Vene maaklerid hindasid olukorda optimistlikumalt ega ennustanud järgnevateks päevadeks suurt kukkumist.

Jeltsini otsus tekitas ärevust ka Euroopa börsidel. Teisipäeval positiivses meeleolus avanenud Frankfurdi DAX-indeks kaotas pärast uudist kiirelt suurema osa esimestel tundidel saavutatud tõusust. Negatiivset mõju võis märgata ka Londoni FTSE100 indeksile, kuigi viimast mõjutas rohkem siiski kohalike riigivõlakirjade langus.

Viimastel tundidel oli Moskvas märgata müügisurve nõrgenemist, mille tulemusel liikus indeks päeva madalaimast tasemest, 80,18 punktist, veidi kõrgemale. Päeva lõpuks oli Venemaa kauplemissüsteemi indeks 81,39 punkti.

Boriss Jeltsini käitumine nõrgendas järsult paljude välisinvestorite usaldust Venemaa vastu. Viimastel kuudel on toimunud mitmeid positiivseid sündmusi, mis on andnud investoritele põhjust loota majandusliku olukorra paranemist. Võib oletada, et viimasel ajal tekkinud usaldusele ning Venemaale voolama hakanud väliskapitalile tõmmati eile järjekordselt kriips peale. Usalduse tagasivõitmine kujuneb edaspidi keerulisemaks ja lootus, et olukord paraneb ja stabiliseerub, haihtus paljude analüütikute mõtetest.

Venemaa finantsturud muutusid veelgi ebakindlamaks, kõrge volatiilsus ning madal likviidsus on järgnevail päevil ainsad turgu iseloomustavad väljendid.

Venemaa peaministri tagandamine Eesti aktsiaturgudele suurt langust kaasa ei too, ennustavad Eesti börsimaaklerid.