Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärme koonerda, vaid investeerime!

    Olin nende paljude seas, kes tervitas pärast märtsikuised valimisi võimule tulnud kolmikliitu. Tundus, et üle pika aja on ametisse asunud valitsus, kes teab, mida teha, ja kellel on riigikogus piisavalt jõudu oma ideede ja eesmärkide läbisurumiseks. Täna aga tunnen, et olen pettunud. Asjad pole läinud nii, nagu oleksin soovinud.
    Mäletan, et vahetult enne valimisi lubas Siim Kallas, et võimule tulles on tema esimene samm äsja kehtima hakanud autoaktsiisi muutmine. Kuid sellekohane seaduseelnõu jõudis parlamenti alles üleeile ning pole selge, millal selle rakendamiseni jõutakse.
    Ettevõtte tulumaksu kaotamine, mis enne valimisi oli Reformierakonna oraatorite kõnepruugis esimesel kohal, tundub oma aktuaalsust kaotavat. Selle asemel plaanivad aga Isamaaliit ja Mõõdukad hoopis tollide kehtestamist, asja mida isegi neli aastat võimul olnud maapoliitikud ei suutnud ellu viia.
    Näotu mulje jättis ka minister Toivo Jürgensoni lahmiv käitumine sadamajuht Enn Sarapi kohalt lahtikangutamisel. Paistab, et neli aastat riigikogus istunud opositsioonipoliitikutel on käed sedavõrd sügelema läinud, et võimu juurde pääsedes on asutud enne tegutsema ja siis alles järele mõtlema.
    Valitsusliit õigustab oma saamatust sellega, et väidab end lappivat Siimanni koonderakondliku meeskonna väära tegutsemist. Pühaks sõjaks on saanud eelarve kulude kärpimine. Ministrite ütlusi kuulates valmistume kohe-kohe algavaks sügavaks majanduskriisiks, milles valitsuse esmaseks ülesandeks on alles hoida Saksamaale deponeeritud raha, millega nälgivale rahvale kuivikuid osta. Juba ette teatatakse, et ka aastal 2000 ei oota meie majandust midagi head.
    Kuid kas ei astu Laar samasse auku, kuhu kukkus Siimann pool aastat tagasi. Mullu septembris sarjasime Äripäeva juhtkirjas rahandusminister Mart Opmanni, kes valmistas ette optimistliku eelarve eelnõu. Samal ajal nägi ju iga ettevõtja, et laenuintressid ronisid lakke, käibed vähenesid ja Venemaa kriis lõi jalad alt kümnetel suurettevõtetel. Polnud vaja olla prohvet väitmaks, et madalseisule ettevõtluses järgneb alalaekumine maksudes. Paraku olid rahandusministeeriumil ja riigikogul silmaklapid peas.
    Nii läkski, 1999. aasta esimestel kuudel ei suuda riik katta jooksvate tuludega jooksvaid kulusid. Võimuletulnud kolmikliitu on haaranud paanika ning riik asub kokku hoidma.
    Kuid vaatame uuesti ettevõtluskeskkonda: laenuintressid on läinud alla, Vene kriisi järelmõjud on ületatud, ettevõtjad on kokkuhoidmise asemel asunud investeerima, väliskapital voolab sisse, börs tõuseb. Jällegi pole vaja olla prohvet väitmaks, et oleme uue tõusutsükli alguses.
    Ma ei väida, et kokkuhoiupoliitika praeguses situatsioonis oleks vale, eelmise valitsuse viga vajab parandamist. Kuid mul on sügav kahtlus, kas säästa tuleb investeeringute arvel. Lisaks auklikele teedele ja lagunevatele koolimajadele pärsivad sellised kärped ehitussektori kaudu ettevõtluse arengut, mis omakorda vähendab maksude laekumist. Mulle oleks meeldinud, kui Laari valitsus oleks vastavalt oma varasematele lubadustele läinud mitte investeeringute, vaid valitsemiskulude ja subsiidiumide kallale.
    Kas selle asemel, et valmistuda pikaajaliseks vindumiseks, ei peaks valitsus hoopiski suunama maksumaksjatelt kogutud raha julgeteks investeeringuteks? Kui me tahame oma Nokiat, siis vajame me ka kiiresti ja jõuliselt arenevat keskkonda. Kas ei oleks riigil aeg läbi mängida stsenaarium, kus kärpimise asemel hoopiski suurendatakse investeeringuid, kartmata seejuures laenuvõtmist ja võlakirjade emiteerimist.
    Usun, et ettevõtjad on kiireks majandustõusuks valmis ning ootavad, et ka valitsus sellest aru saaks.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.