• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna laenuraha juba jagatud

    Tallinna linnavolikogu majandusnõunik Heido Vitsur lausus eile, et poliitiline otsus laenurahaga teid remontima hakata oli tehtud juba siis, kui ta aprillis volikogusse tööle asus. «Kommunaalamet ja linnaosade valitsused on sõlminud teederemondiga tegelevate firmadega lepingud.» Täpsustavale küsimusele vastas Vitsur, et kavandatava laenuraha peale sõlmitud lepingud pole mitte kirjalikud, vaid suulised. «Kui mingi firma arvestab, et ta saab linnavalitsuselt tellimuse, ei hakka ta teisi võimalusi otsima,» põhjendas ta.
    Vitsuri sõnul on teederemondiks laenuraha kasutamine hädavajalik. «Teed on ära lagunenud ja haiglatelt või koolidelt raha ära võtta ei saa,» lausus ta.
    Tallinna aselinnapea Heigo Kaldra sõnas, et tema ei näe selles midagi ebaloomulikku, kui firmadega lepitakse kokku enne raha eelarvesse jõudmist. Tee-ehitusfirmadel on vajalikku tehnikat piiratud hulgal, selgitas ta.
    Tallinna Teede ASi juhataja Tiit Padar ütles, et nemad alustasid poolteist nädalat tagasi ettevalmistavate töödega, mille käigus määratakse koostöös linnaosadega teeremondi mahud. Padari sõnul tegeleb firma tehniliste töödega vastavalt Tallinna linnaga eelmisel aastal sõlmitud projektijuhtimise lepingule. Remonttööde teostaja leidmiseks korraldatakse vastavalt riigihanke seadusele konkurss.
    Põhja-Tallinna linnaosa vanem Juhan Hindov ütles, et kommunaalametist on neile teatatud, et 81 miljonist kroonist, mis kavatsetakse linnaosade vahel teeremondiks ära jagada, tuleb nende piirkonda 9,3 miljonit. Lepingud sõlmib ja teeremondi eest tasub Hindovi sõnul mitte linnaosa, vaid Tallinna kommunaalamet.
    Tallinna linn kavatseb lisaeelarves suurendada tulude poolt 130 miljoni krooniga, mis kavatsetakse katta laenuraha abil.
    80 miljonit linna poolt laenatavast summast soovitakse kulutada kvartalisiseste teede remondiks.
    Tallinna linnavolikogus toimub lisaeelarve eelnõu esimene lugemine täna.
    Autor: Henrik Ilves
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soodne on aeg investeerida hüpoteeklaenu REITidesse?
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Parim juht Madis Toomsalu: Eesti parim juht on hoopis mu ema
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.
Ukraina rahandusminister: olukord majanduses on keeruline, aga saame hakkama Ukraina riigieelarve puudujääk küündib 15 miljardi dollarini
Venelased okupeerisid ja blokeerisid Ukraina peamised sadamad ning sundisid sulgema enamiku sealsetest ettevõtetest, kuid Ukraina rahandusminister Sergi Martšenko on optimistlik.
Venelased okupeerisid ja blokeerisid Ukraina peamised sadamad ning sundisid sulgema enamiku sealsetest ettevõtetest, kuid Ukraina rahandusminister Sergi Martšenko on optimistlik.
Venemaal pole naftagaasiga muud teha kui tuli otsa panna
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.