Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Algab Primorski sadama ehitus

    Vaevaliselt edenenud sadamaprojekti käivitamine tähendab seda, et naftajuhet pikendatakse Peterburi ja Viiburi vahel asuva Primorskini. Soome energeetikakontsern Fortum, mis pikka aega on pidanud Venemaaga läbirääkimisi naftajuhtme rajamiseks Porvoosse, on juba avalikult teatanud, et kui naftajuhe ulatub Primorskini ja mitte Porvooni, siis teda ei huvita projektis osalemine.
    Primorski sadama aastavõimsuseks on kavandatud 45 miljonit tonni aastas. Sadama esimese järgu valmimise järel on see võimeline läbi laskma 12 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi aastas. Sadama esimese järgu ehitamise kuludeks on planeeritud 7,5 miljardit krooni. Sadama ja naftajuhtmete kogukuludena on mainitud 30--75 miljardit krooni.
    Naftasadama ehitamiseks on Transneft välja kuulutanud konkursi, mille tulemused selguvad lähipäevil. Sokolovi sõnul võtab konkursist osa umbes kolmkümmend firmat. Transnefti juhid on lubanud, et sadam on täiesti töökorras juba kolme aasta pärast.
    Venemaa valitsus kehtestas hiljuti naftaeksportööridele ekspordimaksu, millele Transneft lisab naftajuhtmete kasutamise maksu. Saadavad summad lähevad sadama ja naftajuhtme ehitamise kulude katteks. Trasnefti teatel osaleb sadama finantseerimises ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Majandusraskustega maadlevale Leningradi oblastile on sadama ehitamine eluliselt tähtis, sest see looks juurde 2000 töökohta.
    Juri Sokolovi sõnade kohaselt aitas Leningradi oblasti endise kuberneri Vadim Gustovi kuulumine asepeaministrina Jevgeni Primakovi valitsusse hankida sadamaprojektile poliitilist toetust. Sokolov ei usu, et praegune valitsusevahetus võiks projekti jälle seisma panna.
    Aastaid kavandatud Balti torujuhtmesüsteem pälvis Venemaa valitsuse heakskiidu aastal 1997. Valitsus on seisukohal, et Venemaa ei tohi edaspidi jääda sõltuvaks NATOsse pürgivate Baltimaade naftasadamatest. Balti torujuhtmesüsteemis osalemisest on huvitatud Suurbritannia British Gas, USA Conoco ja Kanada-Ameerika Williams, kes peavad selle üle Transneftiga läbirääkimisi. Venemaa poolt on peale Trasnefti osalised Komitek, Rosneft ja Slavneft.
    Primorski sadama projekti teostamise pärast käib praegu äge võitlus Leningradi oblasti ja arendusfirma Baltport vahel. Aastaid tagasi Transneftiga sadama ehitamises kokku leppinud oblastivõimud eraldasid Baltportile 1500 hektarit maad. Nüüd soovib Leningradi oblast kohtu kaudu maad tagasi ning ühtlasi Baltportist vabaneda.
    Baltporti peadirektor Valeri Zinko aga väidab, et nad on leidnud projektile investeerijad ja valmis sadama ehitamist juhtima. Baltporti esindaja Horst Hanni andmetel on firmal ühe Lõuna-Aafrika panga 3,8 miljardi dollari suurune tagatis. Hann kinnitab, et ehkki Transneft on korraldanud sadama ehitamise konkursi, saab ehitamisõiguse Baltport ikkagi endale, sest ainult temal on selleks raha olemas.
    Soome Fortumi esindaja Veli-Matti Ropponen ütles, et kuna Primorski sadama ehitamise kohta liigub vastukäivat informatsiooni, siis jätkab firma Venemaa kõigil tasanditel läbirääkimisi, et saavutada naftajuhtme ehitamine Porvoosse välja, kus on kogu vajalik infrastruktuur juba olemas.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.