Vaevaliselt edenenud sadamaprojekti käivitamine tähendab seda, et naftajuhet pikendatakse Peterburi ja Viiburi vahel asuva Primorskini. Soome energeetikakontsern Fortum, mis pikka aega on pidanud Venemaaga läbirääkimisi naftajuhtme rajamiseks Porvoosse, on juba avalikult teatanud, et kui naftajuhe ulatub Primorskini ja mitte Porvooni, siis teda ei huvita projektis osalemine.
Primorski sadama aastavõimsuseks on kavandatud 45 miljonit tonni aastas. Sadama esimese järgu valmimise järel on see võimeline läbi laskma 12 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi aastas. Sadama esimese järgu ehitamise kuludeks on planeeritud 7,5 miljardit krooni. Sadama ja naftajuhtmete kogukuludena on mainitud 30--75 miljardit krooni.
Naftasadama ehitamiseks on Transneft välja kuulutanud konkursi, mille tulemused selguvad lähipäevil. Sokolovi sõnul võtab konkursist osa umbes kolmkümmend firmat. Transnefti juhid on lubanud, et sadam on täiesti töökorras juba kolme aasta pärast.
Venemaa valitsus kehtestas hiljuti naftaeksportööridele ekspordimaksu, millele Transneft lisab naftajuhtmete kasutamise maksu. Saadavad summad lähevad sadama ja naftajuhtme ehitamise kulude katteks. Trasnefti teatel osaleb sadama finantseerimises ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Majandusraskustega maadlevale Leningradi oblastile on sadama ehitamine eluliselt tähtis, sest see looks juurde 2000 töökohta.
Juri Sokolovi sõnade kohaselt aitas Leningradi oblasti endise kuberneri Vadim Gustovi kuulumine asepeaministrina Jevgeni Primakovi valitsusse hankida sadamaprojektile poliitilist toetust. Sokolov ei usu, et praegune valitsusevahetus võiks projekti jälle seisma panna.
Aastaid kavandatud Balti torujuhtmesüsteem pälvis Venemaa valitsuse heakskiidu aastal 1997. Valitsus on seisukohal, et Venemaa ei tohi edaspidi jääda sõltuvaks NATOsse pürgivate Baltimaade naftasadamatest. Balti torujuhtmesüsteemis osalemisest on huvitatud Suurbritannia British Gas, USA Conoco ja Kanada-Ameerika Williams, kes peavad selle üle Transneftiga läbirääkimisi. Venemaa poolt on peale Trasnefti osalised Komitek, Rosneft ja Slavneft.
Primorski sadama projekti teostamise pärast käib praegu äge võitlus Leningradi oblasti ja arendusfirma Baltport vahel. Aastaid tagasi Transneftiga sadama ehitamises kokku leppinud oblastivõimud eraldasid Baltportile 1500 hektarit maad. Nüüd soovib Leningradi oblast kohtu kaudu maad tagasi ning ühtlasi Baltportist vabaneda.
Baltporti peadirektor Valeri Zinko aga väidab, et nad on leidnud projektile investeerijad ja valmis sadama ehitamist juhtima. Baltporti esindaja Horst Hanni andmetel on firmal ühe Lõuna-Aafrika panga 3,8 miljardi dollari suurune tagatis. Hann kinnitab, et ehkki Transneft on korraldanud sadama ehitamise konkursi, saab ehitamisõiguse Baltport ikkagi endale, sest ainult temal on selleks raha olemas.
Soome Fortumi esindaja Veli-Matti Ropponen ütles, et kuna Primorski sadama ehitamise kohta liigub vastukäivat informatsiooni, siis jätkab firma Venemaa kõigil tasanditel läbirääkimisi, et saavutada naftajuhtme ehitamine Porvoosse välja, kus on kogu vajalik infrastruktuur juba olemas.
Autor: ÄP