7 juuni 1999

Millest on tingitud niivõrd suur majanduslangus?

Eeldame kõigepealt, et see statistikaameti number on õige. Põhjus võiks olla eelkõige, kui nüüd eelmise aastaga võrrelda, Vene turu ärakadumine. Kuigi lääne turg on selle Vene turu kadumise tasa teinud, ei ole kasvu siiski tekkinud.

Kui sinna otsa panna veel siseturu väga tugev kokkutõmbamine eelkõige just selle aasta alguses, siis need on kõige tõenäolisemad põhjused.

Ilmselt on tagasilöök ühest küljest tulnud toiduainetööstusest ja eks teine osa on finantssfäär. Aga ta on ikkagi suures osas tehniline tagasilöök, nii et mingisugust klassikalist kriisi ma siin veel ei näeks. Tuleb ka arvestada seda, et vahepealsed numbrid olid väga tugevalt üleval. Teine küsimus on see, et 1998 I kvartal elas veel 1997. a. buumi peal. 1998 a. I kvartali sisse läksid ka 1997. aasta blufid.

Eesti majandus on natuke liiga väike, et teha kvartaalsete numbrite kohta vettpidavaid järeldusi. Üksainuke juhuslik tehing võib asja kas ühele või teisele poole keerata. Ma ei ole neid kvartaalseid näitajaid kunagi väga tõsiselt võtnud.

Numbri põhjustab igasuguse kahtluseta see, et eelmise aasta esimene kvartal oli äärmiselt positiivne. Nüüd oleme teist kvartalit järjest majanduslanguses elanud. Ehk võrreldes eelmise aasta I kvartaliga paistab olukord trööstitu. Samas on tänavu 3.-4. kuul hakanud tööstustoodang kasvama. Pankades on vaba laenuressurssi ja ettevõtete ootused on positiivsed.

Komplektist on puudu selge signaal avalikust sektorist, et ka see on võimeline kohanema majanduslangusega ja hoidma kokku kulusid. Säästueelarve kiire vastuvõtmine oleks signaal, mida vajaksime.

Eelmise aasta viimastel kuudel ja selle aasta alguses oli tööstustoodangu langus. Ja kui see on 10% suurusjärgus, siis arvestades tööstuse osakaalu SKTs ta paratamatult seda arvestataval määral mõjutab. Ehitus on langenud. Hulgas tegevusalades on olnud suhteliselt suur langus ja SKT näitaja kujuneb nende põhjal.

Suurel numbril on kaks külge. Üks -- Eesti majandusel ei õnnestu müüa välisturgudel. Teine, natuke konjunktuurne pool -- 1998. I kvartalis oli väga kiire majanduskasv. Tase, millega võrdleme, on kõrge. Kuna 1998. a. teisel poolel oli juba majanduslangus, aitab see statistilise nihke tulemusel 1999 paremat majanduskasvu saavutada.

Mis mind häirib -- milleks oli vaja rahandusministeeriumil tulla oma palju erineva numbriga välja mõni päev enne statistikaametit. See, et kahe riigiasutuse number erineb nii palju, süvendab oluliselt riigi mitteusaldatavust. Tekib küsimus, kuidas rahandusministeeriumi number on saadud.

Hetkel kuum