13 juuni 1999

Väikeettevõtjatel tekib võimalus saada abi ka hoiu-laenuühistust

Hoiu- ja laenuühistute seadus võeti vastu eelkõige praegust majandussituatsiooni silmas pidades -- füüsilisest isikust ettevõtjatel ja talunikel on seni raske laenu saada.

Kuigi on suurenenud pankade likviidsus, ei suuda sellised ettevõtjad pankade nõudeid täita. On igati arusaadav, et talupidaja, kelle põhiline sissetulekuallikas sõltub suurel määral aasta- ja hooajast, ei ole panga jaoks oma majandusnäitajate poolest piisavalt usaldusväärne.

Nii Eesti Panga kui ka valitsuse esindajad on toetanud hoiu-laenuühistute tekkimise võimalust, et soodustada regionaalset arengut, ning otsustanud luua igakülgseid soodustusi nende asutamiseks.

Tänavu 9. veebruaril riigikogu poolt vastu võetud hoiu- ja laenuühistute seadus jõustub 1. juulil. Sellest hetkest loetakse praegu tegutsevad laenu-hoiuühistud hoiu-laenuühistuteks. Kolme kuu jooksul alates seaduse jõustumisest peavad laenu-hoiuühistud oma tegevuse ja dokumentatsiooni viima kooskõlla seadusega.

Seni tegutsenud laenu-hoiuühistute tegevus oli väga piiratud -- nad võisid oma liikmeskonnalt vastu võtta rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid.

Vastu võetud seaduse järgi on hoiu-laenuühistu tegevuspiire laiendatud ja edaspidi on tegu finantseerimisasutusega, mille peamiseks tegevuseks on:

- raha hoiustamine ja laenude andmine ühistu liikmetele;

- ülekannete ja väljamaksete sooritamine ning vastuvõtmine;

- välissularaha ost-müük;

- laenuintresside vahendamine investorite kaasamiseks;

- varakappide ja seifide üürimine;

- klientide nõustamine majandustegevuse küsimustes.

Hoiu-laenuühistute sihtgrupiks peaksid olema eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, samuti eraisikud, kes elavad või asuvad ühistu teeninduspiirkonnas.

Hoiu-laenuühistu liikmeks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud. Liikme staatust sooviv füüsiline isik peab alaliselt elama hoiu-laenuühistu teeninduspiirkonnas või omama seal kinnisasju. Selle nõude eesmärgiks on liikmeskonnale pakutavate teenuste -- sealhulgas laenude andmine -- turvalisuse tagamine.

Hoiu-laenuühistu liikmeks võivad olla need eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle asukoht on selles piirkonnas. Liikme staatust ei saa taotleda riik, kohalik omavalitsus ega avalik-õiguslik juriidiline isik.

Praegu tegutsevad laenu-hoiuühistud peavad oma osakapitali suurendama 200 000 kroonini. 2001. aasta 1. juuliks peab osakapital olema vähemalt 300 000 krooni ja 1. juuliks 2002 peab osakapital olema kasvanud seadusejärgse miinimumini, s.o 500 000 kroonini.

Kui ühistu ei suuda neid nõudeid täita, siis nagu äriühingute puhul nad kustutatakse registrist või algatatakse nende suhtes sundlõpetamine.

Järkjärguline kapitali suurendamine on seaduses lahendatud nagu kehtivas äriseadustikus, kus äriühingute kapitali seadusega kooskõlla viimiseks anti kokku neli aastat -- seadus hakkas kehtima 1995. aastast ning 1999. aasta 1. septembriks peab kõigil tegutsevatel osaühingutel olema 40 000kroonine osakapital ja tegutsevatel aktsiaseltsidel 400 000kroonine aktsiakapital.

Ühistu asutamiseks peab vähemalt 25 füüsilist või juriidilist isikut oma soovi avaldama ja sisseastumismaksu miinimumi (100 kr) tasuma.

Asutamiskoosolekule eelneb asutajate poolt notariaalse asutamislepingu sõlmimine ning põhikirja projekti koostamine. See ongi kõige suurem erinevus tavalise tulundusühistu asutamisest, kus asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse ka põhikiri ja ühistu saab asutamisel oleva ühistu staatuse.

Asutamiskoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb 2/3 isikutest, kes on tasunud sisseastumismaksu. Koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 osalenud liikmetest.

Autor: Hille Kaselo

Hetkel kuum