Kolmapäev möödus taas vaikselt. Kauplemine üksikute aktsiatega ning suvisele perioodile iseloomulikud väikesed käibed ja huvi puudumine viis Äripäeva indeksi 1,2% madalamale, 327,49 punktile.

Põhinimekirja suurimaks langejaks jäi teisipäeval põhjendamatult järsu hüppe teinud Merko, vajudes tagasi teisipäevasele hinnatasemele.

Teisipäeval avaldatud pankade tulemused ei toonud kaasa aktsiate hinnatõusu ning eelnevalt aktsiaid ostnud lühiajalised investorid jätkasid oma positsioonide sulgemist. Turule mõjub negatiivselt ka välisinvestorite puudumine, mille tagajärjel niigi õhuke turg muutub veelgi tundlikumaks.

Eesti majanduslik olukord pole olemasolevate andmete alusel kahjuks kuigi tugev, see aga annab põhjust umbusalduse tekkimiseks nii välis- kui ka kohalikes investorites.

Keeruline on suurematel investoritel tegutseda sellisel turul, kus keskmine ostu-müügikorraldus, mis paanikat ei tekita, on likviidsemate aktsiate puhul umbes 1000--1500 aktsiat.

Langustrendi jätkumine lähiajal pole välistatud, sest hetkel puuduvad põhjused vabade vahendite turgu paigutamiseks.

Negatiivsele meeleolule lisandub ka pankade ülekapitaliseerituse kritiseerimine ning nende kasumit peetakse liiga väikeseks. Sellele võiks lisada, et ilma sirgjoones taeva tõusva börsita on pankadel tõsiseid probleeme jõuda ligilähedale oma kasuminumbritele börsibuumi aastatel. Analüütikute poolt lahenduseks pakutav laenutegevuse aktiviseerimine oleks aga arvatavasti kasulik kogu äritegevusele Eestis, mõjudes positiivselt ka börsile.