Sirje Niitra • 17 august 1999

Dekoltee omanike tüli

ASi Noxtun suuromaniku Maailmakaubanduse ASi nõukogu esimees Mehis Pilv ja Noxtuni nõukogu esimees Ülo Pärnits leiavad, et koos alustatud ja edukalt käima läinud ööklubi Dekoltee allakäigus on süüdi seda halvasti juhtinud ja ainuisikuliselt otsuseid teinud juhatuse esimehest peadirektor Lauri Laubre. «Meie viga on, et Laubret juba pool aastat tagasi maha ei võtnud,» tunnistab Pilv.

Laubret esindav vandeadvokaat Maria Mägi juhib samas tähelepanu faktile, et kogu aeg oli Noxtuni juhatuses viis liiget, neist kolm suuromaniku esindajad, viimasel poolaastal aga kaks liiget, üks ühe ja teine teise omaniku esindaja. Esindusõigus oli kahel juhatuse liikmel koos ja üksinda poleks Laubre ühtki kaalukamat otsust teha saanud. Lisaks pidi juhtkonna tegemistel silma peal hoidma nõukogu, kus on enamus hääli samuti suuraktsionäri käes.

Eelmisel nädalal ?okeeris avalikkust teade, et klubi suuromanik eemaldas algul Laubre juhatuse esimehe ja seejärel ka peadirektori kohalt. Jõuga võeti üle selleks ajaks arestitud ja Laubre vastutavale hoiule antud vara. Juhatuse esimehe väljavahetamine on tänaseks kohtus vaidlustatud.

Klubi uueks juhiks on saamas meelelahutusärimees Urmas Past. 1994. aastal, kui RETi Arengugrupil tekkis mõte asutada kunagise elektroonikaettevõtte Punane RET remonditud ruumides ööklubi, räägiti läbi mitme selle ala ärimehega, teiste seas Urmas Pasti ja Jüri Makaroviga. «Valisime Laubre välja, sest tema pakkus meile kõige suuremat kasumit,» tunnistab Pilv tagantjärele ahnusest tingitud altminekut. Kaks esimest aastat läks uuel ööklubil väga hästi, raskused tekkisid kolmanda tegevusaasta teisel poolel, kui turule tuli uusi tegijaid. «Lõpuks ei näinud me enam võimalust projekti raha sisse panna,» ütleb Pilv, kelle hinnangul on kahjumis ka kõik ülejäänud Laubre firmad.

Soovist kindlustada endale tagalat, sõlmis RETi Arengugrupp vahetult enne lepet Laubrega ka Urmas Pastiga tingimusliku rendilepingu. See pidi käivituma juhul, kui koostöö Laubrega ebaõnnestub. Pilv kinnitab, et Laubre oli lepingust algusest peale teadlik. Laubre ütleb, et sai sellest teada siis, kui ühel päeval Urmas Pasti juristist vend Andres Past koos suuraktsionäridega tema juurde sisse marssis.

Konsultatsioonifirma Mainor president Ülo Pärnits tunnistab, et kavala lepingu mõtles välja nende nutikas jurist ja midagi taolist ei ole Eestis varem kasutatud. Maria Mägi seab aga lepingu sõlmimise seaduslikkuse kahtluse alla. Tema hinnangul võtab omanik väga suure vastutuse, kuna on deklareerinud, et kinnisvara aktsiakapitali kaasates ja hiljem pangale pantides ei ole see muude kohustistega koormatud. Selle käiguga võib Maailmakaubanduse Keskus hoopis endale pankroti kaela tuua, sest valeandmete esitamise eest on lepingus ette nähtud 12,5 miljoni krooni suurune trahv. Ka ei lähe selline topeltmäng kokku hea äritavaga.

Eelmise nädala teisipäeval andis suuraktsionär Dekoltee koos seal sees oleva varaga turvafirma Tammiskilp abil Urmas Pastile kui uuele rentnikule üle. Past on teinud suuromanikule pakkumise kogu Noxtuni ostmiseks, ehkki kolmandik firmast kuulub tänini IS Muusikaklubidele.

Konkreetsete süüdistustena esitab suuromanik Laubrele Dekolteesse vabapääsmete andmise Rolling Stonesi kontserdikülastajaile, millega Noxtun kaotas väidetavalt 2 miljonit krooni, ja 1,5 miljoni krooni suuruse juhtimistasu kandmine IS Muusikaklubide ASile. Laubre peab aga Rollingute kontserdil osalenutele klubi priipääsme andmist turundusnipiks, millega klubi kaotas küll paarkümmend tuhat krooni piletiraha, kuid võitis juurde 5000 külastajat, kes tõid kokkuvõttes sisse kümneid kordi enam. Nii see kui ka juhtimisteenuste andmine IS Muusikaklubidele toimus Laubre kinnitust mööda omanike teadmisel.

Laubre võtab omaks, et oli liiga enesekindel ja tegi põhjendamatult suuri laienemisotsuseid. «Me paisusime 1997. aastal, kui kõik siin Eestis õnnelikud olid,» märgib ta. Samasse aega jäi ka IS Muusikaklubidele komistuskiviks saanud Rolling Stonesi kontserdi korraldamise otsus. «Ma oleks saanud veel kuu aega enne kontserti selle ära jätta, aga süda ei lubanud,» räägib Laubre. Viimase lauluväljaku rokikontserdi kohta ütleb ta, et puudu jäi paar tuhat külastajat, kelle konkurendid tasuta Pihlapi mälestuskontserdiga Rocca al Maresse meelitasid.

Laubrele sai lõpuks saatuslikuks piletite käibemaksuta müük, mille kohta tegi maksuamet 13 miljoni kroonise ettekirjutuse. Pilv kinnitab, et Dekoltee kaasomanikud ei teadnud piletite sellisest müügist midagi. Laubre väidab jällegi, et tegu oli omanike ühise otsusega. Pärnits ütleb, et asja oleks saanud maksuametiga rahulikult lahendada.

«Ma ei saa aru, milline olnuks see rahulik lahendus. Kas altkäemaks?» küsib Laubre.

IS Muusikagrupi kaustas on eelmise maksuameti peadirektori Kalev Järvelille kiri, mis tunnistab nullkäibemaksuga piletimüügi õigeks.

Tekkinud tüli põhjus näib peituvat rahas. Laubre sai ööklubi rajamiseks pankadelt 24 miljonit krooni laenu kinnisvara tagatisel, mis Pilve kinnitust mööda kuulus ja kuulub ka praegu Maailmakaubanduse Keskusele. Laubre ütleb, et panditud kinnisvara ostsid Noxtuni omanikud välja. Tema väitel saadi laen ainult tänu tema headele sidemetele pangaga ja tema vastutas ka selle tasumise eest. «See oli ka põhjus, miks ma ei saanud järele anda omanike pidevale survele firmast raha välja võtta,» märgib ta.

Laubre ütleb, et suuromanik ei soovinud ühisesse ärisse raha juurde panna ja sellepärast kõik alla käiski. Klubi ei toonud enam sisse, mistõttu tekkis tulumaksuvõlg.

«Tõenäoliselt kaotame pankrotiprotsessis kogu oma vara, kuid me oleme huvitatud ööklubi jätkamisest RETi kvartalis, sest suur osa infrastruktuurist on selle teenindamisele üles ehitatud,» arutleb Pilv tulevikustsenaariumide üle. Kui leitakse piisavalt kõrge hinnaga ostja, võib pankrot ära jääda ja klubi jätkab uue omaniku käe all.

Pilve sõnul peaks hind olema nii kõrge, et ka senistele omanikele midagi jääks. Pankroti korral saab oma raha tagasi Ühispank, seejärel maksuamet, aktsionärid peavad aga suu puhtaks pühkima. Pilve hinnangul ületab suuraktsionäri kahju koos saamata jäänud tuluga sel juhul 10 miljonit krooni. Pankrot võib jääda välja kuulutamata ka juhul, kui kohus leiab, et maksuameti pankrotiavalduse aluseks olev nõue on alusetu.

Laubre ei välista, et mõni tema firma võib veel pankrotti minna, sest talle külge riputatud maksupetturi silt on vallandanud ebameeldivate protsesside ahela. Üksikute firmade tegevjuhtimisest on Laubre pikkamööda tagasi tõmbunud ja tegeleb kogu grupi saneerimise kõrvalt aktiivselt veel ainult kontsertidega.

Dekoltee lugu meenutab juhtumit, kus Marlekori suuromanik Peter Sedin tõmbas haneks väikeaktsionäri Ülo Pärnitsa. Nüüd talitab Pärnits suuromaniku esindajana sarnase skeemi järgi. Pärnitsale on selline võrdlus vastukarva. «Kuidas nii? Sedin kantis ju vara firmast välja, aga siin on kõik alles,» pahandab ta. Ta leiab, et hoopis Sedin ja Laubre on sarnaselt toiminud.

Üks on selge, mõlemal juhul ajas omanikud omavahel tülli loodetud suurest kasumist ilma jäämine ning mõlemal juhul võib asi lõppeda pankroti ja varade müügiga.

Vt. ka tabel

Hetkel kuum