• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,84%40 147,04
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,84%40 147,04
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 19.08.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootslased eelistavad aktsiaid

Samal ajal lisandus teises kvartalis uusi sääste ainult viie miljardi Rootsi krooni võrra, mis samuti on rekordiliselt väike kasv. Aktsiakursside ja kinnisvarahindade tõusu tulemusena on rootslaste vara kolme kuuga suurenenud 100 miljardi võrra ja on kokku 2433 mld Rootsi krooni ehk 4330 mld Eesti krooni.
Samal ajal on inimeste võlakoorem kahanenud ainult 23 miljardi Rootsi krooni võrra ja on 995 miljardit.
Vähene säästude lisandumine ning tõusvad kinnisvarahinnad teevad Rootsi analüütikuid murelikuks. Osa neist nimetab seda paisuvaks finantsmulliks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

MeritaNordbankeni peaökonomist Olle Djerf nii pessimistlik ei ole, väites, et Rootsis olnud pärast seitset suhteliselt kesist aastat ei ole inimesed veel oma tarbimissoove suutnud rahuldada. Seetõttu ongi uute säästude lisandumine nõnda väike, kinnitab ta.
Intresside langus ja maksude vähendamise lootus on suurendanud rootslaste kulutamishimu ja muutnud neid tuleviku suhtes optimistlikumaks. Sellepärast usub MeritaNordbanken, et tarbimine suureneb lähema kahe-kolme aasta jooksul 3--5%.
Et aktsiate kursid on jätkuvalt tõusnud, siis on arusaadav, miks rootslased eelistavad säästuraha üha enam paigutada aktsiatesse. Rootsi statistikaameti andmetel moodustab aktsiate ja aktsiafondide väärtus säästuportfellis juba 59%. Ülejäänud 41% on pandud intresse kandma.
Ühtlasti tähendab see, et börs mõjutab järjest rohkem rootslaste majanduslikku seisu ning järelikult võib rahutu börsisügis inimeste optimismi ja varalist seisu päris tugevalt kahandada.
Selge see, et börsikursside langus lisab ebakindlust ja vähendab inimeste ostusid. «Aga ma arvan, et paljud aktsionärid on juba õppinud börsilangustesse rahulikult suhtuma ja teavad, et millalgi peab tulema jälle tõus,» ütles Olle Djerf.
Kui kodumajapidamiste säästude jagunemist täpsemalt määratleda, siis 26% on kindlustuse ja 25% otseselt aktsiate all, 22% pangahoiustena ja 21% fondides.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele