Rootslased eelistavad aktsiaid

Samal ajal lisandus teises kvartalis uusi sääste ainult viie miljardi Rootsi krooni võrra, mis samuti on rekordiliselt väike kasv. Aktsiakursside ja kinnisvarahindade tõusu tulemusena on rootslaste vara kolme kuuga suurenenud 100 miljardi võrra ja on kokku 2433 mld Rootsi krooni ehk 4330 mld Eesti krooni.

Samal ajal on inimeste võlakoorem kahanenud ainult 23 miljardi Rootsi krooni võrra ja on 995 miljardit.

Vähene säästude lisandumine ning tõusvad kinnisvarahinnad teevad Rootsi analüütikuid murelikuks. Osa neist nimetab seda paisuvaks finantsmulliks.

MeritaNordbankeni peaökonomist Olle Djerf nii pessimistlik ei ole, väites, et Rootsis olnud pärast seitset suhteliselt kesist aastat ei ole inimesed veel oma tarbimissoove suutnud rahuldada. Seetõttu ongi uute säästude lisandumine nõnda väike, kinnitab ta.

Intresside langus ja maksude vähendamise lootus on suurendanud rootslaste kulutamishimu ja muutnud neid tuleviku suhtes optimistlikumaks. Sellepärast usub MeritaNordbanken, et tarbimine suureneb lähema kahe-kolme aasta jooksul 3--5%.

Et aktsiate kursid on jätkuvalt tõusnud, siis on arusaadav, miks rootslased eelistavad säästuraha üha enam paigutada aktsiatesse. Rootsi statistikaameti andmetel moodustab aktsiate ja aktsiafondide väärtus säästuportfellis juba 59%. Ülejäänud 41% on pandud intresse kandma.

Ühtlasti tähendab see, et börs mõjutab järjest rohkem rootslaste majanduslikku seisu ning järelikult võib rahutu börsisügis inimeste optimismi ja varalist seisu päris tugevalt kahandada.

Selge see, et börsikursside langus lisab ebakindlust ja vähendab inimeste ostusid. «Aga ma arvan, et paljud aktsionärid on juba õppinud börsilangustesse rahulikult suhtuma ja teavad, et millalgi peab tulema jälle tõus,» ütles Olle Djerf.

Kui kodumajapidamiste säästude jagunemist täpsemalt määratleda, siis 26% on kindlustuse ja 25% otseselt aktsiate all, 22% pangahoiustena ja 21% fondides.

Autor: ÄP

Hetkel kuum