Sirje Niitra • 24. august 1999 kell 22:00

Moe tehas läks vahendajaga alt

Tehase omanikud jätkavad Moe viina tootmist ja plaanivad hakata töötlema Venemaalt sisse toodud odavat toorpiiritust.

ASi Moe Piiritusetehas juhatuse esimees Enno Harmipaik põhjendas omanike otsust lõpetada Eesti teraviljast piirituse tootmine majanduslike kaalutlustega. «Odavam on teraviljast tehtud piiritust sisse osta kui seda kohapeal toota,» lausus ta.

Moe piiritusetehas kuulub hämara omanikeringiga OÜ-le Tulivesi. Tehase omanikke on esindanud paljude riiulifirmade omanik, ärimees Leonid Jakerson.

Moe piiritusetehas oli piiritusetootmise lõpetamise tõttu sunnitud loobuma ligi 70 töötajast ja maksma neile poolteist miljonit krooni koondamistasudeks.

Saksi vallavanema Arvi Palmsalu sõnul andsid Moe töötajad parematel aegadel poole valla eelarvesse laekuvast tulumaksust, nüüd tuleb aga osale neist sotsiaaltoetust maksta. Tekkinud raskuste tõttu loobus tehas tänavu ka ümbruskonna elamute kütmisest, mistõttu vald pidi võtma 300 000 krooni pangalaenu endale katlamaja soetamiseks. Vallavanema sõnul võib probleeme tekkida ka keskkonnale, sest reovee pumpamine käis seni läbi piiritusetehase seadmete. Kokkuvõttes oli tootmise nii suures ulatuses vähendamine suurima tööandja poolt vallale päris suur löök, leidis Palmsalu.

Kohalikust toormest piirituse tootmise lõpetamine Moe tehases on viinud raskustesse ümbruskonna talunikud, kes tehasele teravilja viisid ja tootmises tekkinud praaka loomasöödaks vastu said. Tehas ostis aastas tavaliselt 10 000--15 000 tonni teravilja kokku sajalt talunikult või ühistult.

Osaühing Aaspere müüs eelmisel aastal Moele 400 tonni vilja ja sai selle eest 600 000 krooni, mis oli 8 miljoni kroonise käibega ühistule oluline sissetulek. Agronoomi Õie Reinebergi sõnul oli osaühing sunnitud rukki külvipinda nüüd poole võrra vähendama. Hädas on kõik teisedki ümbruskonna põllumehed, kinnitas ta, sest Moe maksis vilja eest head hinda ja kandis raha alati tähtaegselt arvele. «Nüüd jäta või vili lõikamata, sest kütuse jaoks pole raha kusagilt võtta,» kurtis agronoom.

Konkureeriva Rakvere piiritusetehase juhatuse esimees Arvo Antropov, kes kuni selle aasta märtsini juhtis Moel piiritusetootmist, kinnitas, et Eesti teraviljast saab kanget kraami toota küll. Rakvere piiritusetehas alustab pärast kahekuust vaheaega taas tootmist septembris vaatamata sellele, et laos seisab väljaveo ootel ligi miljon liitrit piiritust. Antropov kinnitas, et alkoholifirmal AS Onistar on Rakvere tehase värske omanikuna piirituse ekspordikanalid olemas, ent ta ei soovinud neid avalikustada.

Uuest aastast plaanib Moe Venemaalt toodava piirituse oma rektifikatsioonitsehhis puhastada ja edasi müüa. Lepingud selle tarnimiseks on sõlmitud. Seni keskendub tehase juhtkond laos seisva piirituse turustamisele ja uute alkoholitoodete arendamisele.

«Kui piirituse Venemaale müüki piiravad topelttollid, siis sealt toomisel pole mingeid piiranguid,» nentis Harmipaik. Lisaks surub nii piirituse- kui viinatootjaid nurka maksuvabalt üle piiri toodav salaalkohol. Eestis toodetud piiritusel pole võimalik konkureerida teistes riikides subsideeritud odava alkoholiga olukorras, kus siinne turg on täiesti vaba, leidis Harmipaik.

Tolli andmeil tuleb osa piiritust sisse 7 krooniga liiter, samas kui Eestis müüakse piiritust 11 krooni liiter. «Palju tuleb viimasel ajal sisse ka aktsiisivaba sünteetilist piiritust, mida osavad käed siin kusagil garaazhis viinaks villivad,» lisas ta.

Mida rohkem on tulnud turule viinatootjaid, seda vähem on hakanud Eesti siseturg tarbima kohalikku piiritust. Harmipaik põhjendab seda asjaoluga, et siin toodetud piiritusekoguseid saab täpselt mõõta, aga importi deklareerivad ärimehed südametunnistuse järgi.

Vt. ka illustratsioon

Hetkel kuum