Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp rääkis, et enamik kindlustusseltsiga sõlmitavatest uutest lepingutest puudutavad tulumaksusoodustusega pensionikindlustust. Peale selle muudetakse ümber ka enamik vanu kogumiskindlustuse lepinguid. Kokkuvõttes kogub selts tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingute pealt kuus ligi 2 mln krooni, neist 150 000 krooni on värskelt sõlmitud lepingute esimesed sissemaksed.
Aprillis tegevust alustanud Hansa Pensionifondi lisandub uute osakute ostmisega kuus keskmiselt 150 000--200 000 krooni, samas enamik neist on ühekordsed sissemaksed, millele erinevalt kindlustuslepingust pikaajalisi perioodilisi sissemakseid ei järgne.
Potisepa sõnul võib kindlustusseltsi edumaa fondi ees olla tingitud seltside suurematest võimalustest oma tooteid inimesteni viia. Kindlustusseltside puhul kasutatakse pikaajaliste kogumistoodete müümisel vahendajaid. Pensionifondidele on aga seadusega sisse programmeeritud väga väikesed kuluvõimalused, selgitas Potisepp. «Nad peavad vaid ootama, kuni klient tuleb, aga Eesti klient ei tule oma raha 30 aastaks kinni panema ilma, et talle seda väga aktiivselt ei müüdaks,» rääkis ta.
Potisepp möönis, et maailmas on pensionifondid väga populaarsed, sest nad pakuvad tavaliselt suuremat tootlust ning on efektiivsemad. Kindlustusspetsialistide hinnangul võivad Eestis paari-kolme aasta pärast pangasisese konkurentsi tingimustes madalama efektiivsusega kindlustusseltsid fondide kõrval hääbuda. Potisepa sõnul on Eesti tingimustes, kus iga tehing võib väärtpaberiturul segadust tekitada, nii peaaegu võimatu aastakümneteks tootlusi ette prognoosida. Ka pikaajaliselt püsivat intressitaset pole siin veel välja kujunenud. «Samas on fondide mahud siin niivõrd väikesed, et tunduvalt suuremast efektiivsusest rääkida oleks rumal,» lausus ta.
Teiseks ei saa Potisepa sõnul praegu Eestit veel võrrelda Ameerika või Lääne-Euroopaga, kus inimesed on harjunud oma raha pikaajaliselt säästma.
Hansa Pensionifondi juht Mihkel Õim tunnistas, et praegu on tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse müügi osas kindlustusselts fondist sammu võrra ees. Kuid ta märkis, et selle aasta lõpus peaks pensionifondi investeerimine pisut elavnema. Esiteks ootavad paljud kliendid fondi osakutesse investeerimiseks detsembrini, sest siis jääb sellelt summalt tulumaksu tagasisaamiseni märtsis vähem aega. Teiseks plaanib Hansa Pensionifond alustada koostöös pangaga uue teenuse pakkumist, kus eraldi arvele korjatud säästuraha makstakse kord aastas pensionifondi. «Seni on inimesed püsimaksekorraldusega fondi osakutesse investeerimist kalliks pidanud, sest iga kord võtab pank 20 krooni teenustasu,» selgitas Õim.
Vabatahtliku pensionikindlustuse puhul vabastatakse 15% ulatuses sissetulekud fondi või seltsi tehtavatest maksetest tulumaksust. Kohesed väljamaksed pärast pensionile jäämist maksustatakse 10% tulumaksuga. Seltsi kaudu on eluaegsed perioodilised väljamaksed maksuvabad. Pensionifond eluaegset pensioni pärast inimese 55aastaseks saamist ei maksa.