Arvutitega töötab efektiivsemalt nii side- kui jäätisefirma

Eelmisel aastal tahtis Äripäev enne Tiigrituuri minult teada, mis ärimehel kõigest sellest tehnoloogiast tolku on. Sellel aastal sai tuuri viimasel päeval Tallinnas Tammsaare juures arutatud sedasama teemat mitme arvutiala guruga ja tulemusena võiks kirja panna, et tolku jätkub ja ainsaks probleemiks võib olla vaid fantaasia piiratus.

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib äri seisukohalt tunduda sama reaalne kui asteroididel kaevanduse rajamine ja realiseeruda igapäevases elus vaid sekretäri Wordis, kuid tegelikult on elu märksa lähemal ulmefilmile, kui me arvame.

Üks mõnusalt ulmelisena tunduv mõte on varustada marjakorjajad satelliitnavigatsiooniseadmetega ja panna arvuti nende päevast tegevust juhtima. Nagu Linnar Viik tuuril selgitas, on see Põhjamaade innovaatikaauhinna saanud idee tõstnud koriluse tulemuslikkust 30 korda ja teeninud seadmetesse investeeritud raha tagasi poolteise päevaga.

Selle aasta Tiigrituur paistis silma just nimelt selle liiniga: arvutitega seonduval üritusel lõid kaasa arvutifirmad, sidefirmad, kirjastused, trükikojad, kaablivedajad ja jäätisemüüjad. Arvutid lubavad tööd teha efektiivsemalt kellel tahes, tähendagu see siis väiksemat tööjõukulu või kokku hoitud aega.

Samas tunnevad nähtavasti paljud infoalal edasi jõudnud firmad ennast tihtipeale õnnetuna: pakutavad kõrgtehnoloogilised teenused on kasutajale arusaamatud ja nende reaalsesse ellu surumine nõuab märksa keerulisemat tööd kui lihtsalt üks leht-ja-plakat-üks-kaks-kolm-marketingikampaania.

Võtame näiteks sellesama lehte puudutava reklaamiteema. Ma olen sattunud rääkima firmadele võimalusest teha oma igapäevakuulutus valmis Wordis ja õpetama selle reklaami vastuvõtmist. Reeglina on suhtumine selline: kui sa nii hea oled ja selle ära teed, siis me kaalume asja. Loomulikult sobiks mulle võimalus sel alal monopoolne konsultatsioonifirma rajada, aga see pole lahendus. Firmas pole vaja tulekahjusid kustutavat häkkerit, vaid oma visiooniga infotehnoloogia juhti, sest jäädes ostma valmis teenuseid, oleme me paari aasta pärast endiselt IT arengumaa staadiumis.

Käies Tiigrituuriga mööda Eestimaad ja kuulates kasutajate küsimusi, hajus mu kahtlus nende võimekuse osas. Viimase aastaga on küsimuste tase järsult tõusnud ja jääb loota, et infoalaga seotud firmad saavad lahti oma marketingiosakonnale koolis sisse taotud seisukohast, et kõigepealt tuleb luua toode ning seejärel teha sellele lehes ja tulpadel kampaania. Infoajastul tuleb mõelda teistpidi: tuleb leida hull idee, siduda see firma visiooniga, leida praktiline lahendus ja seejärel sihtrühm.

Küllap levib sõnum sinu saavutusest ka siis, kui see sihtrühm pole maksejõuline.

Autor: Peeter Marvet