Laenu saamise raske rada

Sotsiaalministeeriumi asekantsler eurointegratsiooni alal Ahti Kallikorm ütleb, et Maailmapank ei uskunud biomeedikumi projekteerimise staadiumis 1996. aastal Eesti-poolseid hinnanguid ning tellis kalkulatsioonid Soomest. Kuna soomlased ei arvestanud, et inflatsioon Eestis võiks kahaneda, näitasid nende arvutused, et hoone läheb eelarvega võrreldes kallimaks.

Maailmapanga jäiga nõudmise survel muudeti biomeedikumi funktsionaalset projekti ning vähendati üldpinda kümnendiku võrra. Hoonest jäid välja arstiteaduskonna dekanaadid, koomale tõmmati laboripindu. «Elu näitas, et õigus oli meil ja biomeedikum mahtus eelarvesse,» tõdeb Kallikorm.

Eesti tervishoiuprojekti koordinaator Tartu Ülikoolis Kalle Kisand mäletab, et korra sekkus Maailmapank isegi biomeedikumi arhitektuursesse lahendusse. «Arhitekt Kalle Rõõmus oli peafuajee ühte nurka projekteerinud hästi terava nurga,» seletab Kisand. «See ei meeldinud Maailmapanga esindajatele põhjendusel, et nurka ei mahu koristusmasinaga koristama.»

Eesti kaasaegseima sisseseadega õppe- ja teadushoone läks koos projekteerimisega maksma ligi 300 miljonit krooni. Maailmapank finantseeris biomeedikumi ehitamist 65 protsendi ulatuses. Kokku laenas Maailmapank neli aastat tagasi perearstireformi, haigekassareformi jm tarbeks 18 miljonit USA dollarit (260 miljonit krooni).

Ahti Kallikorm peab Maailmapangaga suhtlemise suureks kogemuseks oskust formuleerida oma mõtteid ja ideid raportites. «Maailmapanga jaoks on regulaarsed memod ainus võimalus jälgida projekti sisulist edenemist,» selgitab Kallikorm ja lisab, et raportite koostamise kogemus on oluliselt parandanud ka sotsiaalministeeriumi sisest paberimajanduse kultuuri.

Kalle Kisandi sõnul olid Maailmapanga missiooni liikmed Eestis käies esialgu vägagi norivad. «Aastatega on usaldus meie vastu tunduvalt tõusnud,» räägib Kisand. «Seda näitab kasvõi fakt, et kaks aastat tagasi edutas Maailmapank Eesti tervishoiuprojekti koordinaatoriks eestlase Toomas Palu.»

Maailmapanga inimkapitali arengu osakonna tervishoiuspetsialisti, Balti riikide tervishoiuprogrammide juhi Toomas Palu kinnitusel peab Maailmapank Eesti tervishoiu arendamist tänu kohaliku koordinatsioonibüroo tegevusele üheks paremini rakendunud projektiks. See oli Maailmapangal endise Nõukogude Liidu territooriumil esimene. Analoogsed projektid on käivitunud Gruusias, Armeenias, Moldaavias, Lätis.

«Tänu Eesti kogemustele on järgmised projektid olnud meie jaoks vähem komplitseeritud,» tõdeb Palu. «Eestile on aga kõige olulisem, et tekkinud on tervishoiupoliitika dialoog.»

TÜ arstiteaduskonna lõpetanud Palu kaitses viis aastat tagasi USA Harvardi ülikoolis magistrikraadi avaliku halduse alal ning asus seejärel Maailmapangas tööle konsultandina tervishoiu alal.

Kalle Kisand rõhutab, et Maailmapanga kohati liigne hoolitsemine projekti ettevalmistamisel ja realiseerimisel ei tohi vähendada tellija muret. «Tegu on ikkagi Eesti riigi projektiga ning Eesti maksumaksja rahaga,» lisab Kisand.

Toomas Palu kinnitusel ei ole Maailmapank viimase kahe aasta jooksul Eestiga ühtki uut laenuprojekti sõlminud. Küll aga on alustatud eelläbirääkimisi Tallinna--Tartu kiirtee rahastamiseks.

Hetkel kuum