Majanduse langus jäi kardetust väiksemaks

Nihkeid paremusele on siiski märgata Venemaa suunal, kus majandus on hakanud elavnema. Tugeva majandusspurdiga jätkavad Soome ja Rootsi, kuhu on Eestil seetõttu lihtsam eksportida. Teatud määral võivad Eestit tagasi tõmmata Läti ja Leedu, sealne tööstustoodang, eelarve ja rahasüsteem valmistavad muret. Eesti väliskaubanduse puudujääk on taas suurenenud, kuid paradoksaalsel moel leiab see aset just tõusuperioodil.

Jaekaubanduse müüginumbrite järgi oli tarbimise kasv teises kvartalis 3 protsenti, iseäranis järsult tõusis toidukaupade osa, kuid tagasi läks tööstuskaupade panus. Toidukaubad on aastaga isegi odavnenud, mis on suurendanud nende tarbimist, kuid kodutehnika, -elektroonika jms ostmine on edasi lükatud. Jaekaupmehi on rõõmustanud ka erakordselt ilus suvi. Tarbimise suurenemine on lahutamatult seotud keskmise palga tõusuga, mis ei ole enam nii kiire, kuid tänu avaliku sektori palgatõusule siiski märgatav. Ka eraettevõtted plaanivad palkade lahtikülmutamist järgmisest aastast.

Tulude laekumine on viimasel ajal paranenud. Riigi tasandil oli juuli selle aasta esimene kuu, mil valitsussektori tulud ületasid kulusid. Ent kokkuhoid peab olema pidev protsess, riigi haldusreform tuleb kiiremas korras ellu viia. Ettevõtte tasandil võib aasta lõpuni prognoosida teadlikku kulutuste suurendamist, et tulevast aastast kehtimahakkav tulumaksuvabastus maksimaalselt ära kasutada. Ettevõtete ja füüsiliste isikute tulude suurenemist näitab kasvõi uute autode soetamine, mis augustis ületas juuli numbreid.

Kui järgmiseks aastaks võetakse vastu tänavusest väiksem riigieelarve, mis tähendab, et maksukoormus ei suurene, kui välisinvesteeringud jätkuvad, laenuintressid ei tõuse, siis võib aastale 2000 igati lootusrikkalt vastu minna.