• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduse langus jäi kardetust väiksemaks

    Reedel avalikustatud esialgsed majanduskasvu näitajad olid küll veel miinusmärgiga, ent valmistasid sellegipoolest Eesti majandusüldsusele rõõmu. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli langus 2,4%, ehkki kardeti langusprotsente kolmest kuni kaheksani.
    Äripäeva prognoosi järgi lõpetab Eesti majandus 1999. aasta plusspoolel. Niisugust ennustust toetavad tootmise, tarbimise ja tulude laekumise näitajad.
    Tööstustoodangu müügi langus on järjekindlalt pidurdunud. Kui veel jaanuaris oli tööstustoodangu langus 16%, siis juulis 7%. Senimaani pole, tõsi küll, jalgu alla saanud eksport, Eesti osaks on jäänud peamiselt allhanke tegemine, mis ei võimalda kasumi osas maksimumi võtta.
    Nihkeid paremusele on siiski märgata Venemaa suunal, kus majandus on hakanud elavnema. Tugeva majandusspurdiga jätkavad Soome ja Rootsi, kuhu on Eestil seetõttu lihtsam eksportida. Teatud määral võivad Eestit tagasi tõmmata Läti ja Leedu, sealne tööstustoodang, eelarve ja rahasüsteem valmistavad muret. Eesti väliskaubanduse puudujääk on taas suurenenud, kuid paradoksaalsel moel leiab see aset just tõusuperioodil.
    Jaekaubanduse müüginumbrite järgi oli tarbimise kasv teises kvartalis 3 protsenti, iseäranis järsult tõusis toidukaupade osa, kuid tagasi läks tööstuskaupade panus. Toidukaubad on aastaga isegi odavnenud, mis on suurendanud nende tarbimist, kuid kodutehnika, -elektroonika jms ostmine on edasi lükatud. Jaekaupmehi on rõõmustanud ka erakordselt ilus suvi. Tarbimise suurenemine on lahutamatult seotud keskmise palga tõusuga, mis ei ole enam nii kiire, kuid tänu avaliku sektori palgatõusule siiski märgatav. Ka eraettevõtted plaanivad palkade lahtikülmutamist järgmisest aastast.
    Tulude laekumine on viimasel ajal paranenud. Riigi tasandil oli juuli selle aasta esimene kuu, mil valitsussektori tulud ületasid kulusid. Ent kokkuhoid peab olema pidev protsess, riigi haldusreform tuleb kiiremas korras ellu viia. Ettevõtte tasandil võib aasta lõpuni prognoosida teadlikku kulutuste suurendamist, et tulevast aastast kehtimahakkav tulumaksuvabastus maksimaalselt ära kasutada. Ettevõtete ja füüsiliste isikute tulude suurenemist näitab kasvõi uute autode soetamine, mis augustis ületas juuli numbreid.
    Kui järgmiseks aastaks võetakse vastu tänavusest väiksem riigieelarve, mis tähendab, et maksukoormus ei suurene, kui välisinvesteeringud jätkuvad, laenuintressid ei tõuse, siis võib aastale 2000 igati lootusrikkalt vastu minna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.