Prodi ELi laienemisest

Oma parlamendis peetud programmkõnes pööras Romano Prodi palju tähelepanu Euroopa Liidu tulevasele laienemisele, rõhutades, et tuleb luua põhjalik strateegia järgmiseks 25 aastaks, mil EL liikmeskond kasvab 15 riigilt 25-30-le. Tema arvates võiks parimatele kandidaatriikidele määrata liitumistähtaeg juba detsembris peetaval Helsingi tippkohtumisel. Prodi sõnul on selge, et ELi laienemine toimub etapiti ja et selle käigus riikidele antavad hinnangud peaksid olema pigem poliitilised kui tehnokraatlikud.

ELi laienemiseks vähem valmis riikidele, nagu Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi, pakub Prodi nn virtuaalset liitumist, mis tähendab nende riikide kaasamist «Euroopa rahvaste laienenud perre» eri koostöövormide kaudu. Näiteks saaksid kandidaatriigid sellise virtuaalse liikmesoleku kaudu osaleda Euroopa majandus- ja rahaliidus, ühises julgeolekupoliitikas ja ELi eri tööorganite tegevuses.

EK esimees pidas vajalikuks lähendada Venemaad ja Ukrainat Euroopa Liidule strateegiliste partnerluslepingutega. Samalaadsed lepingud on EL juba sõlminud Montenegro ja Makedooniaga, kuid kõigil Balkani riikidel tuleb enne lahendada kõik omavahelised tülid, enne kui nad võivad ELi pääsemisega arvestada, toonitas ta.

Kokkuvõtteks leidis Romano Prodi, et Euroopal on ühinemiseks ja Euroopa uue vaimu kujundamiseks parimad eeldused kui ei kunagi varem. Nüüd tuleb Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil selle protsessi juhtimine kindlalt oma kätte võtta.

Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Günter Verheugen ütles üleeile Briti ärilehele Finacial Times antud intervjuus, et ELi riikide valitsuste mõne aasta tagune skeptiline suhtumine ELi laienemisse on nüüdseks muutunud ülioptimistlikuks. «Selles tuhinas võivad sisseastujatele esitatavad majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised kriteeriumid ununeda, mille tagajärjel peab EL maksma ränka hinda. Minu ülesanne on olla otsekui politseinik, kes seisab ELi uksel ja jälgida, et kõik kriteeriumid oleksid täidetud,» arvas Verheugen.

Autor: ÄP