Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigil on aparaat, ettevõtjal konsultandid
Viimastel kuudel on ajakirjanduses enneolematult palju juttu offshore-firmadest. Tavaliselt seaduserikkumise kontekstis. Kahjuks lugesin ka enese sõnu ÄPst vägivaldselt kokkumiksitud intervjuuna (16.09 «Offshore'i esindajale vastutus tegevuse eest») ja hiljem lennuka ärilausena.
Riigil on soov elanikelt, sh ettevõtjatelt, makse saada. Nendel aga soov makse võimalikult vähem maksta. Riigil on oma aparaat seaduste loomiseks ning nende täitmise kontrollimiseks. Ettevõtjatel on oma mõistus ja konsultandid, et nende seaduste vahel laveerida. Kõik see on niisama loomulik nagu kapitalism oma konkurentsivõitlusega.
Seadusi rikkudes maksude maksmisest kõrvale hoidmiseks pole suurt nutikust tarvis. Piisab kontrollorganite nõrkusest ja enese jultumusest. Keerukam on makse võimalikult vähem maksta seadusega pahuksisse minemata. Kui aga ettevõtja on niisuguse tee leidnud, siis pole riigil mingit põhjust tema või konsultandi peale pahandada.
Kui seadustesse on jäänud augud, pole süüdi see, kes need leidis, vaid see, kes need augud jättis. Ei meil ega teistel maksu- ning offshore-konsultatsiooniga tegelevatel firmadel ole huvi soovitada skeeme seaduste rikkumiseks. Ettevõtjad eelistavad maksta niisuguse abi eest, mis ei sea ohtu nende head nime.
Arenevad seadused, peavad arenema ka konsultandid. Nii nagu Eesti seadusetegijadki tihti «spikerdavad», kasutades teiste maade kogemusi, nii on ka konsultantide käsutuses välismaiste kolleegide kogemus, kuidas nemad talitasid seaduse puhul, mis meil alles tulemas on.
Kõik maad on vabad oma seaduste koostamisel. Eesti valmistab ette seadust, mille põhjal investeeringutelt ei võeta tulumaksu. Läti ja Leedu nurisevad, et nüüd hakkavad kõik välisinvesteeringud meile tulema. Mõne naabermaa (Soome, Venemaa) poolt on karta sanktsioonegi. Kuid Eesti ise peab otsustama, kas lootus suurte välisinvesteeringute jätkumisele kaalub üles võimalikud ebameeldivused.
Samuti on vabad oma offshore-seaduste koostamisel väikesed saareriigid. Ja juba teiste riikide asi on suhtuda nendesse demokraatlikult või vastata sanktsioonidega.