Jaanus Otsa • 5 oktoober 1999

Majandustõus algab ehituses langusega

Ehitus kordab majanduse tõuse ja langusi nihkega --majanduse kasvades veel keegi ehitada ei saa ja majanduse langedes ehitatakse inertsist edasi.

Investeerijad tahavad veenduda, et majanduskasv on alanud, ja viivitavad ehituse tellimisega. Enne ehitusobjekti tellimist see kõigepealt projekteeritakse, siis korraldatakse ehitajate vahel konkurss ja lõpuks saab üks firma hakata ehitama. Sellepärast on ehituse arengus ajaline nihe.

Hea tulemus sõltub paljudest otsustest, seetõttu pole võimalik iga kord kümnesse tabada. Muutused toimuvad kiirelt, seega peaks õigeid või küllalt õigeid otsuseid tegema õigel ajal. Õigeid otsuseid ei tehta liiga vara, küll aga tihti tehakse neid hilja või liiga hilja. Arvestama peab lähiturgudel toimuvat ja kasutama ära võimalikult palju teiste vigu. Sellepärast peatun Soome ehituse lama'l1990--1995.

Liberaalse majandussüsteemiga Soome tuli palju välisinvesteeringuid. Populaarne oli investeerida aktsiatesse ja kinnisvarasse. Soome mark oli ülehinnatud. Soomlased tõlgendasid majandustõusu valesti, arvates 1989. a, et Soome on Euroopa Jaapan.

Lama põhjuseks oli ka kinnisvara ebaterve hinnatõus. Kinnisvaraarendajad tõstsid kinnisvara hinna väga kõrgeks, rentisid bürood välja ja pantisid pankadele, et võtta uute projektide jaoks laenu. Nad tegid seda nii, et nende omafinantseering oli null. Ehituse lama tagajärjeks olid suurte ehitusfirmade pankrotid, saneerimised ja ülevõtmised. Ehituse maksumus langes alla omahinna. Languse ajal läks Soomes kõige paremini nendel, kes midagi remontisid või renoveerisid.

Hetkel kuum