• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Balti Laevaremonditehas asus tuulegeneraatoreid tootma

    «Oleme seadnud eesmärgiks hakata generaatoreid siin algusest peale kokku panema,» ütles laevaremonditehase peadirektor Fjodor Berman. Esialgu on sõlmimisel leping 20 masti valmistamiseks. Lepingu rahalist mahtu ei soostunud Berman avalikustama.
    Katsepartii läks Saksamaale teele septembris. Läbirääkimised käivad sama kauba saatmiseks Hollandisse, Soome ja Rootsi.
    Uue toodangu valmistamisele eelnes sertifitseerimine Lloyd'si registris ja peale selle vee keevitustöödele heakskiidu saamine Saksamaal. See tähendas ettevõttele ka lisakulutusi.
    Bermani sõnul on tuulegeneraatorite turg suur ja nende tootmine perspektiivne äri. Paljud riigid toodavad juba kümnendiku oma elektrienergiast tuuleenergia abil.
    Eesti jaoks on tuuleenergia esialgu veel kallis, kuid 5--10 aasta pärast tekib ka siin selle järele nõudmine, lausus Berman. «Elektri hind tõuseb kogu aeg ja ühel hetkel tekib hetk, kus tuulest on juba kasulikum seda toota,» leidis ta.
    Eestis toodab tuulegeneraatori maste veel AS Bunib. Ettevõtte tegevjuht Vladimir Kurot?ka ütles, et tervitab konkurentsi teket. «Euroopas on vaja vähemalt tuhat sellist generaatorit ja tööd jagub kõigile,» selgitas ta. Täpsemalt keeldus ta sel teemal rääkimast, öeldes, et praegu pole õige aeg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Miks kulus Enefiti IPO peale 8 miljonit eurot?
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti Energia kavalus: vaidlustes sipleva Tootsi tuulepargi sisse kasvab uus tuulepark
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.