• Jaga lugu:

    Tagasilöök Putinile

    Läinud neljapäeval Groznõi turuväljakut ja presidendipalee vahetus naabruses paiknevat sünnitusmaja tabanud raketirünnakus sai surma vähemalt 140 inimest ja 200 haavata, paljud neist naised ja lapsed.
    Ükski vene poliitik ei avaldanud toimunu üle kahetsust.
    Välisriigid eesotsas USAga protestisid ägedat säärase hulga süütute inimeste hukkumise pärast ning kutsusid Venemaad tungivalt sõjategevust lõpetama.
    T?et?eenia probleemi pole võimalik lahendada sõjaliste meetmetega, ütles USA välisminister Madeleine Albright, kutsudes Venemaad alustama läbirääkimisi poliitilise lahenduse otsimiseks.
    Tsiviilohvrite hulga kasvades võivad ka tavavenelased, kellele praegu ?ovinistlike meeleolude valitsedes on t?et?een terroristi sünonüüm, küsima hakata, kas võitlus ei pidanud käima mitte «islami terroristide» ja «bandiitide» vastu.
    See võib kõikuma lüüa rekordilise poolehoiu varem peaaegu tundmatule KGB-mehele Vladimir Putinile, kelle karmikäeline poliitika Põhja-Kaukaasias on ta populaarsuselt ekspeaministri Jevgeni Primakoviga ühele pulgale viinud. Avaliku arvamuse keskuse VTSIOM küsitluse andmeil oli oktoobris 65% küsitletud inimestest Putiniga peaministri kohal rahul. Augustis oli sama näitaja 31%.
    Siiani on Venemaa tankide pealetung Põhja-T?et?eenia tasasel maastikul läinud nagu õlitatult. Maa mägine lõunaosa ja Groznõi ümbrus on aga ideaalne gerilja-taktikaks, milles t?et?eenid Vene vägesid edestavad.
    Kui Moskva ei taha leppida veel ühe alandava allajäämisega, tuleb Groznõi varem või hiljem vallutada. T?et?eenid «eelistaksid» pealetungi -- ükski sõltumatu ekspert ei usu, et Vene väed oleksid seekord paremini füüsiliselt ette valmistatud või varustatud kui 1994--1996. aasta sõjas, mil tuhanded Vene sõdurid toodi koju tinakirstus -- last nr 200, nagu seda sõjalises zhargoonis tuntakse.
    Nädalavahetusel jätkasid Vene väed pealetungi T?et?eenias, blokeerides peamise T?et?eeniast väljuva maantee. Just seda teed kasutasid enam kui 160 000 põgenikku, kes valdavalt on suundunud Ingu?eetiasse. Ingu?eetia president Ruslan Au?ev teatas uudisteagentuurile Interfax, et kavatseb Vladimir Putinilt paluda põgenikekoridori taasavamist, ehkki inimeste tulv vaid 340 000 elanikuga vabariiki tähendab tohutut majanduslikku koormat.
    Lääne riikide jaoks muudab T?et?eenias toimuv Bank of New Yorki rahapesuskandaalist niigi piredaks muutunud suhted Venemaaga veelgi keerulisemaks. Moskva teadete peale sõjaliste kulutuste suurendamisest on nii Maailmapank kui Rahvusvaheline Valuutafond ähvardanud edasised laenud külmutada.
    Nõudmisi sanktsioonide järgi on kostunud ka EList, ehkki Brüssel ei taha kuidagi kahtluse alla seada Venemaa territoriaalset terviklikkust.
    Venemaa saatis väed T?et?eeniasse septembri lõpus pärast nädalaid kestnud õhurünnakuid, et hävitada terroristid, kes väidetavalt korraldasid Venemaal 300 inimelu nõudnud pommiplahvatused.
    Sõjakäigu praegune kulg ei jäta aga kahtlust, et sõjakäigu tegelik eesmärk on taastada Venemaa kontroll 1996. aastast de facto iseseisvas T?et?eenias.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.