- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
T?ehhi parandab oma erastamisvigu
Suvistel meeleavaldustel protestisid trammitootja CKD Dopravny Systemy töölised tehase juhtkonna vastu, kes neile kaks kuud palka polnud maksnud ning nõudsid välisinvestorit. «Tahame strateegilist partnerit, kes suudab tagada lepingud ja säilitada töökohad,» ütles tehase ametiühingu liider Jan Zlatnik.
Kümme aastat tagasi oleks protestitud pigem kohalike tehaste välismaalastele mahamüümise vastu. Praegu nähakse aga investeeringutes ainsat teed majanduskriisist pääsemiseks ja tööstuse ettevalmistamiseks ELi siseturu konkurentsiks.
Vaut?eritega erastamisskeemist tekkinud ähmased omandisuhted, endiste juhtkondade ametissejäämine ning soodsad pangalaenud võimaldasid restruktureerimist edasi lükata ja välisinvestorid eemale peletada.
Tööstuse nõrkusest paisunud kaubandusdefitsiit viis 1997. aasta kevadel valuutakriisini, mis sundis keskpanka intresse tõstma ja valitsust kulutusi kärpima. Järgnenud majanduskasvu aeglustumine osutus aga oodatust palju pikemaks -- kriis kestab kolmandat aastat, mullu vähenes SKT 2,3 protsenti ning maapiirkondades tõusis tööpuudus 15 protsendile.
Terava kontrasti moodustavad välisinvestoriga ettevõtted. Suurematest tootmisettevõtetest annavad need 60 protsenti ekspordist ja lõid läinud aastal juurde 19 000 uut töökohta, näitab välisinvesteeringute agentuuri Czechinvest uurimus.
Seepeale kinnitas T?ehhi valitsus mullu aprillis esimesed välisinvesteeringute soodustused. Ehkki need on tagasihoidlikumad kui naabermaades, märgivad need lahkulöömist 1992--1997. a peaministriks olnud Vaclav Klausi suhtumisest. Klaus leidis, et välisinvesteeringute saamiseks piisab majanduse liberaliseerimisest ja makromajanduslikust stabiilsusest, millele lisandub soodne geograafiline asukoht, tugev tööstusbaas ja haritud tööjõud.
Investoritele veelgi olulisem muutus on olnud järelevalveorgani loomine logisevale börsile, mis heitis varju kogu T?ehhi investeerimiskliimale. Samas on erastamise investeerimisfondide kohustuslik avamine ergutanud neid oma valduses olnud ettevõtete aktsiaid ära müüma.
Niisama tähtis oli ka riigi suuruselt neljanda panga COB müümine Belgia KBC-le käesoleva aasta mais. Ülejäänud riigi kätte jäänud pankade erastamine saab proovikiviks valitsuse valmisolekule läbi lõigata sobimatud sidemed riigi tööstuse ja pankade vahel. Läinud nädalal tegi Austria Ersta Bank pakkumise suuruselt teise panga Ceska Sporitelna ostmiseks.
Välisinvestoreile teeb veel jätkuvalt muret korruptsioon, nõrgalt toimiv juriidiline ja administratiivne süsteem, ning poliitiline ebastabiilsus, mida süvendas Vaclav Klausi üleskutse asendada sotside vähemusvalitsus suure koalitsiooniga.
Investorid pole siiski ootama jäänud, kuni kõik korda saab. Tänavu esimesel poolaastal olid välismaised otseinvesteeringud T?ehhi kõigi aegade suuremad -- 1,3 miljardit dollarit, edestades kogu 1997. a jooksul Ungarisse tehtud investeeringuid. Piirkonna liidrist Poolast jääb T?ehhi siiski maha.
Valitsus ennustab tänavu välisinvesteeringute kasvu rekordilisele 3,5 mld dollarile ja kui erastamine jõudsalt jätkub, võib välistaha sissevool olla tuleval aastal veelgi suurem. T?ehhi keskpank on juba niigi ülehinnatud krooni pärast nii mures, et plaanib selleks eraldi konto luua.
Autor: ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele