Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tõeline tollipaabel

    Pühapäeval kehtima hakanud tolliseaduse muudatus ühes samal päeval tollis kasutusele võetud uue tollimisprogrammiga Asycuda on tekitanud Eestis totaalse segaduse: takistatud pole üksnes Eesti toodete eksport, vaid tõsiselt on häiritud kogu kaubavahetus välisriikidega.
    Äripäeva arvamusel näitab see ilmekalt valitsuse, eeskätt rahandusministeeriumi ja tolliameti ebapiisavat ettevalmistust uuenduste sisseviimiseks.
    Eesti on peagi Euroopa Liidu liige ja Eesti piirist saab ELi idapiir. See eeldab meie seaduste kohandamist ELis kehtivate seadustega ja infotehnoloogia laialdast rakendamist tolli ja piirivalve töös. Teisiti pole see mõeldav.
    Praegune Paabeli segadus tollis paneb sügavalt kahtlema, kas Eesti riigi soov saada ELi täieõiguslikuks liikmeks on ikka tõsine. Sekeldused hakkavad peale juba sellest, et meie seadusandja ei anna endale enam oma tegevusest aru. Kui paljud riigikogu liikmed üldse vaevuvad süvenema muudatustesse, mis ilmuvad nende lauale sel kujul -- paragrahvis 32: 1) lõike 1 punkti 1 alapunkt 5 tunnistatakse kehtetuks? Aga nii keelaski riigikogu ettevõtjatel oma kaupa tollilattu ekspordi ootele paigutada. Seletuseks piisas rahandusminister Siim Kallase sõnadest -- see aitab vältida maksupettusi.
    Tõesti -- riiklikul tasemel pettust ei saa toetada. Kõnealune seaduseparandus aga välistab vaid ühe petuskeemi -- ei lase ettevõtjail Venemaa kehtestatud topelttollidest mööda hiilida tollilao ja offshore firmade kaudu, ettevõtjad kasutavad Venemaaga kauplemisel mitut erinevat skeemi (vt ÄP, 1.11). Eesti on tegelikult loonud pretsedendi -- muutnud oma seadust naaberriigi huvides, tuues samal ajal ohvriks oma eksportööride huvid.
    Näib siiski, et Eesti riigi maine kergitamine Venemaa silmis pole selle väikese seaduseparanduse peamine eesmärk, siht on proosalisem -- kuidas valitsus saaks riigilõivude näol võimalikult rohkem raha riigikassasse.
    Eesti ettevõtteil, kelle tooted läksid seni tollilaost hulgifirmade vahendusel tax-free kaubandusse, tuleb hakata oma kaupa väikeste partiidena laevadele/lennukitele toimetama. Iga kord tuleb neil selleks vormistada tollideklaratsioon, mille eest on riigilõiv 200 krooni. Suurenevad ka ettevõtte muud kulud, kallim kaup ei suuda aga enam välismaiste toodetega konkureerida. Ekspordi soodustamise asemel viskab riik eksportööride teele hoopis kaikaid.
    Tolliamet jättis aga viimse minuti peale uue arvutiprogrammi käivitamise. Ja ei olegi siin midagi imestada, kui Tallinna piirkonna tolli arvutiserver ühtepuhku üles ütleb -- tollil käib ilmselt üle jõu ühekorraga omada ülevaadet äsja kehtima hakanud tolliseaduse muudatusest, hulgast määrustest ja eeskirjadest ning samal ajal teha tööd uue tollimissüsteemi järgi.
    Sellistel puhkudel aitab ainult üks rohi: anda tolliteenuste osutamine erakätesse -- erafirma ei saa lubada endale nii vastutustundetut suhtumist oma ülesannetesse, sest teenus võidakse tellida kelleltki teiselt. Riiklikul asutusel seda hirmu pole. Valitsus ja riigikogu peavad oma «tööõnnetused» kiiremas korras lahendama. Kui neid muidugi huvitab Eesti eksportööride tulevik.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Tallinn kiitis heaks uue kõrghoone tuleku
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.