2 november 1999

Tõeline tollipaabel

Pühapäeval kehtima hakanud tolliseaduse muudatus ühes samal päeval tollis kasutusele võetud uue tollimisprogrammiga Asycuda on tekitanud Eestis totaalse segaduse: takistatud pole üksnes Eesti toodete eksport, vaid tõsiselt on häiritud kogu kaubavahetus välisriikidega.

Äripäeva arvamusel näitab see ilmekalt valitsuse, eeskätt rahandusministeeriumi ja tolliameti ebapiisavat ettevalmistust uuenduste sisseviimiseks.

Eesti on peagi Euroopa Liidu liige ja Eesti piirist saab ELi idapiir. See eeldab meie seaduste kohandamist ELis kehtivate seadustega ja infotehnoloogia laialdast rakendamist tolli ja piirivalve töös. Teisiti pole see mõeldav.

Praegune Paabeli segadus tollis paneb sügavalt kahtlema, kas Eesti riigi soov saada ELi täieõiguslikuks liikmeks on ikka tõsine. Sekeldused hakkavad peale juba sellest, et meie seadusandja ei anna endale enam oma tegevusest aru. Kui paljud riigikogu liikmed üldse vaevuvad süvenema muudatustesse, mis ilmuvad nende lauale sel kujul -- paragrahvis 32: 1) lõike 1 punkti 1 alapunkt 5 tunnistatakse kehtetuks? Aga nii keelaski riigikogu ettevõtjatel oma kaupa tollilattu ekspordi ootele paigutada. Seletuseks piisas rahandusminister Siim Kallase sõnadest -- see aitab vältida maksupettusi.

Tõesti -- riiklikul tasemel pettust ei saa toetada. Kõnealune seaduseparandus aga välistab vaid ühe petuskeemi -- ei lase ettevõtjail Venemaa kehtestatud topelttollidest mööda hiilida tollilao ja offshore firmade kaudu, ettevõtjad kasutavad Venemaaga kauplemisel mitut erinevat skeemi (vt ÄP, 1.11). Eesti on tegelikult loonud pretsedendi -- muutnud oma seadust naaberriigi huvides, tuues samal ajal ohvriks oma eksportööride huvid.

Näib siiski, et Eesti riigi maine kergitamine Venemaa silmis pole selle väikese seaduseparanduse peamine eesmärk, siht on proosalisem -- kuidas valitsus saaks riigilõivude näol võimalikult rohkem raha riigikassasse.

Eesti ettevõtteil, kelle tooted läksid seni tollilaost hulgifirmade vahendusel tax-free kaubandusse, tuleb hakata oma kaupa väikeste partiidena laevadele/lennukitele toimetama. Iga kord tuleb neil selleks vormistada tollideklaratsioon, mille eest on riigilõiv 200 krooni. Suurenevad ka ettevõtte muud kulud, kallim kaup ei suuda aga enam välismaiste toodetega konkureerida. Ekspordi soodustamise asemel viskab riik eksportööride teele hoopis kaikaid.

Tolliamet jättis aga viimse minuti peale uue arvutiprogrammi käivitamise. Ja ei olegi siin midagi imestada, kui Tallinna piirkonna tolli arvutiserver ühtepuhku üles ütleb -- tollil käib ilmselt üle jõu ühekorraga omada ülevaadet äsja kehtima hakanud tolliseaduse muudatusest, hulgast määrustest ja eeskirjadest ning samal ajal teha tööd uue tollimissüsteemi järgi.

Sellistel puhkudel aitab ainult üks rohi: anda tolliteenuste osutamine erakätesse -- erafirma ei saa lubada endale nii vastutustundetut suhtumist oma ülesannetesse, sest teenus võidakse tellida kelleltki teiselt. Riiklikul asutusel seda hirmu pole. Valitsus ja riigikogu peavad oma «tööõnnetused» kiiremas korras lahendama. Kui neid muidugi huvitab Eesti eksportööride tulevik.

Hetkel kuum