Rumeeniale latti alla ei lasta

Riigi majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid on sedavõrd suured, et Euroopa Liit ei püüa isegi mitte ennustada kuupäeva, millal Rumeeniast võiks saada bloki täisliige. Ning ka kõige optimistlikumad kohalikud ametnikud ei usu, et tegelik liitumine lähema kümnendi jooksul võiks sündida.

Tegemist on Poola järel suuruselt teise Ida-Euroopa turuga, kuid alates 1989. aastast on välisinvesteeringutena Rumeeniasse tulnud vaid 4 miljardit dollarit. See ei kannata kuidagi võrdlust Poolasse investeeritud 35,5 miljardi dollariga.

«Rahapuudus ja nõrk majandamine on Rumeenia kaks peamist probleemi,» kirjutab Euroopa Komisjon oma hiljutises aruandes, millele tuleb kindlasti juurde lisada kõhklevad majandusreformid.

Kolm Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud kokkulepet on läbi kukkunud. Fond ei ole seni välja maksnud oktoobris lubatud järgmist 200 miljoni dollari suurust osa augustis kokku lepitud 547 miljoni dollarilisest tugilaenust. Seni on välja makstud 73 miljonit dollarit.

Rumeenia majandus, mida jätkuvalt koormavad kahjumit andvad riigifirmad, on kolmandat aastat järjest languses. Tänavu peaks sisemajanduse kogutoodang, millest tööstuse arvele langeb 35 protsenti, kahanema umbes 4,8 protsenti. Seda pärast 7,3 ja 6,9% langust 1998. ja 1997. aastal. Sellega ollakse tagasi 1992. aasta tasemel.

Nii pole imestada, et hiljutise arvamusküsitluse andmeil leiab 64 protsenti rumeenlastest, et kommunistliku diktaatori Nicolae Ceausescu ajal oli elu parem. Paljude palgad ei ületa kuus 100 dollarit, umbes 1,5 miljonit peret peab läbi ajama 25--40 dollariga kuus.

Kümme aastat pärast kommunismi varisemist on riigi üks suuremaid probleeme jätkuvalt vaesunud perede hüljatud tuhandete lastekodulaste saatus.

Laste eest hoolitsemise asemel kulub asutuste põhienergia oma rahamurede lahendamisele.

Muudele hädadele tuleb lisada korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse kasv -- varimajanduse osakaal on kasvanud 25--40 protsendile kogu majandustegevusest.

Kõigest hoolimata on Helsingis detsembris toimuval Euroopa Liidu tippkohtumisel plaanis ka Rumeenia arvata riikide hulka, kellega 2000. aasta jaanuarist liitumiskõnelusi alustatakse. See otsus tooks Rumeeniale ettevalmistusteks Brüsselist aastas vähemalt 600 mln eurot abiraha.

Sel nädalal kiitis Rumeenia peaminister Radu Vasile heaks ELi laienemise eest vastuava voliniku Günther Verheugeni ettepaneku luua Rumeenia, Euroopa Komisjoni, IMFi ja Maailmapanga ekspertidest komisjon, kes töötab eelolevaks seitsmeks aastaks välja Rumeenia majandusreformide kava ja hakkab järgima selle elluviimist.

Samal teemal Äripäeval ilmunud:

10 aastat Berliini müüri langemisest/Poola04.11.99

Autor: ÄP

Hetkel kuum