• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ECB ei petnud turge

    Euroopa Keskpanga nõukogu tegi nii, nagu selle liikmed olid viimastel nädalatel mõista andnud: tõstis esmakordselt oma olemasolu 10 kuu jooksul keskset, refinantseerimis- ehk repomäära 0,5% võrra, mille järel see on 3% ehk taas aprilli tasemel. ECB presidendi Wim Duisenbergi sõnul oleks väiksem intressitõstmine jätnud turu ebakindlaks. «Kui oleksime tõstnud ainult 0,25 protsendipunkti võrra, oleks see tekitanud turgudel ootusi ja spekulatsioone, mida me ei soovinud.» Mingil määral mõjutas keskpanga otsust ka kartus sajandivahetuse arvutiprobleemi ees.
    Et ECB toimis õigesti, näitab asjaolu, et nii intressi- kui ka aktsiaturg võtsid keskpanga otsuse rahulikult vastu.
    Euroopa Keskpank tõstis ka ülejäänut kaht keskset intressimäära -- keskpanga laenuintressi neljale ja hoiuseintressi kahele protsendile.
    ECB presidendi sõnul on Euroopa majanduse olukord kevadega võrreldes tunduvalt muutunud paremuse suunas. Kui aprillis oli keskpank majanduse ergutamiseks sunnitud baasintresse 0,5% alandama, siis nüüd oli enamikus eurotsooni riikides piisavalt tugev majanduskasv, mida inflatsiooni ohjeldamist silmas pidav intressitõstmine ei tohiks keskpanga arvates ohustada.
    Osa kriitikuid peab intressitõstmist siiski enneaegseks. «Mitmes riigis, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, oleks konjunktuur veelgi paranenud, kui intressid poleks nii aegsasti tõusnud,» arvas üks Frankfurdi analüütik.
    Euroopa Keskpank vaidleb sellele vastu, väites, et intressitõus toetab majanduskasvu pikemas perspektiivis ega ohusta sügisel alanud Saksamaa ja Itaalia soodsat majandusarengut. Inflatsiooni ohjeldamisel on otsustav tähtsus püsiva majanduskasvu ja parema hõive tagamisel. Kuid need sõltuvad oluliselt sellest, kuidas Euroopa tööturul suudetakse ellu viia hädavajalikke struktuurimuudatusi.
    Duisenbergi sõnul pole Euroopa saavutanud veel niisugust majanduse arengut nagu USA, kus majandus kasvab ilma inflatsiooni kiirendamata. Euroopas on tootlikkus veel liiga väike ja tööturg liiga jäik.
    Keskpanga president nimetas intressi tõstmise otsust näiteks selle kohta, et ECB-l on õnnestunud muuta oma poliitikat läbipaistvamaks ja etteaimatavaks. «Ainult sel moel suudame võita turgude usalduse,» kinnitas ta.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.