Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eurole viib mitu teed
«12 kandidaadi staatust omava riigi jaoks ei ole ühinemise eel vaja üheseid ettekirjutusi ei valuutavahetuskursi poliitika, valuutade ERM 2-ga (Euroopa valuutavahetuskursi mehhanism) liitmise ega hiljem eurole ülemineku suhtes,» seisab läinud nädalal Helsingis toimunud Euroopa Keskpanga, 11 euroga ühinenud Euroopa Liidu liikmesriigi ja 12 kandidaatriigi keskpankurite ja rahandustegelaste seminari kokkuvõttes.
«Igal riigil tuleb valida sobiv rezhiim oma maa makromajanduslikest tingimustest lähtuvalt,» ütles seminari järel antud pressikonverentsil ECB juhatuse liige Tommaso Padoa-Schioppa. «Paradiisi viib mitu teed,» jätkas ta, viidates kandidaatriikides kasutusele võetud vahetuskursimehhanismide paljususele. Võimalust sellest Taani või Suurbritannia moel välja jääda ECB aga enam ette ei näe.
Küll aga andis ta mõista, et ECB võib teha järeleandmisi vaid päev varem panga juhi Wim Duisenbergi väljendatud nõudmises, et kandidaatriikide valuutad kuuluksid enne eurole üleminekut vähemalt kaks aastat ERM-2.
«Kui vaadata valuutakomitee süsteemi kui fikseeritud kurssi, kus kõikumisruum on null, siis on samuti tegemist fikseeritud vahetuskursi mehhanismiga,» ütles Padoa-Schioppa. Kaheksakümnendatel aastatel, kui ühisrahale ülemineku tingimusi sätestavat Maastrichti lepingut koostati, ei olnud valuutakomitee süsteemi veel olemas. Nii võiks mõne riigi puhul teoreetiliselt kõne alla tulla sellest nõudmisest vabastamine, kuid sisuline debatt otsustamiseks pole veel alanud.
Kiiret üleminekut eurole kandidaatriikidel siiski oodata ei tasu, ütles Padoa-Schioppa, ehkki kohati -- nagu erasektori osakaalult SKTs või pangandussektori erastamiselt -- ollakse eurotsooni riikidest isegi ees. Esikohal on siiski hinnastabiilsus koos mõistliku eelarvepoliitika ja strukturaalsete reformidega.
Praeguses etapis on kandidaatriikide jaoks peatähtis jätkata seaduste ühtlustamist Euroopa Liidu õigusaktidega. Et tegemist ei ole pelgalt formaalsusega näitavad kasvõi keskpanga sõltumatust ning pangandust ja finantsturge reguleerivad sätted, mis panevad aluse stabiilsele rahapoliitikale, pangandussüsteemi usaldusväärsusele ning toimivale turumajandusele.
Keskpankurite esimese kõiki osapooli kokku toova kohtumise eesmärk oli saada süstemaatiline ülevaade ettevalmistusprotsessis keskpanga kompetentsi puudutavatest küsimustest, kaardistada probleemid ning luua koostöösidemed kandidaatriikide ja eurosüsteemi keskpankade vahel. Seminari korraldasid Soome Pank ja Euroopa Keskpank -- viimane loodab sel moel kandidaatriikide poliitika kujundamisel juba aegsasti kaasa rääkida. Järgmine sarnane kohtumine toimub tuleva aasta suvel Viinis.