Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurole viib mitu teed

    «12 kandidaadi staatust omava riigi jaoks ei ole ühinemise eel vaja üheseid ettekirjutusi ei valuutavahetuskursi poliitika, valuutade ERM 2-ga (Euroopa valuutavahetuskursi mehhanism) liitmise ega hiljem eurole ülemineku suhtes,» seisab läinud nädalal Helsingis toimunud Euroopa Keskpanga, 11 euroga ühinenud Euroopa Liidu liikmesriigi ja 12 kandidaatriigi keskpankurite ja rahandustegelaste seminari kokkuvõttes.
    «Igal riigil tuleb valida sobiv rezhiim oma maa makromajanduslikest tingimustest lähtuvalt,» ütles seminari järel antud pressikonverentsil ECB juhatuse liige Tommaso Padoa-Schioppa. «Paradiisi viib mitu teed,» jätkas ta, viidates kandidaatriikides kasutusele võetud vahetuskursimehhanismide paljususele. Võimalust sellest Taani või Suurbritannia moel välja jääda ECB aga enam ette ei näe.
    Küll aga andis ta mõista, et ECB võib teha järeleandmisi vaid päev varem panga juhi Wim Duisenbergi väljendatud nõudmises, et kandidaatriikide valuutad kuuluksid enne eurole üleminekut vähemalt kaks aastat ERM-2.
    «Kui vaadata valuutakomitee süsteemi kui fikseeritud kurssi, kus kõikumisruum on null, siis on samuti tegemist fikseeritud vahetuskursi mehhanismiga,» ütles Padoa-Schioppa. Kaheksakümnendatel aastatel, kui ühisrahale ülemineku tingimusi sätestavat Maastrichti lepingut koostati, ei olnud valuutakomitee süsteemi veel olemas. Nii võiks mõne riigi puhul teoreetiliselt kõne alla tulla sellest nõudmisest vabastamine, kuid sisuline debatt otsustamiseks pole veel alanud.
    Kiiret üleminekut eurole kandidaatriikidel siiski oodata ei tasu, ütles Padoa-Schioppa, ehkki kohati -- nagu erasektori osakaalult SKTs või pangandussektori erastamiselt -- ollakse eurotsooni riikidest isegi ees. Esikohal on siiski hinnastabiilsus koos mõistliku eelarvepoliitika ja strukturaalsete reformidega.
    Praeguses etapis on kandidaatriikide jaoks peatähtis jätkata seaduste ühtlustamist Euroopa Liidu õigusaktidega. Et tegemist ei ole pelgalt formaalsusega näitavad kasvõi keskpanga sõltumatust ning pangandust ja finantsturge reguleerivad sätted, mis panevad aluse stabiilsele rahapoliitikale, pangandussüsteemi usaldusväärsusele ning toimivale turumajandusele.
    Keskpankurite esimese kõiki osapooli kokku toova kohtumise eesmärk oli saada süstemaatiline ülevaade ettevalmistusprotsessis keskpanga kompetentsi puudutavatest küsimustest, kaardistada probleemid ning luua koostöösidemed kandidaatriikide ja eurosüsteemi keskpankade vahel. Seminari korraldasid Soome Pank ja Euroopa Keskpank -- viimane loodab sel moel kandidaatriikide poliitika kujundamisel juba aegsasti kaasa rääkida. Järgmine sarnane kohtumine toimub tuleva aasta suvel Viinis.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.