Eurole viib mitu teed

«Kui vaadata valuutakomitee süsteemi kui fikseeritud kurssi, kus kõikumisruum on null, siis on samuti tegemist fikseeritud vahetuskursi mehhanismiga,» ütles Padoa-Schioppa. Kaheksakümnendatel aastatel, kui ühisrahale ülemineku tingimusi sätestavat Maastrichti lepingut koostati, ei olnud valuutakomitee süsteemi veel olemas. Nii võiks mõne riigi puhul teoreetiliselt kõne alla tulla sellest nõudmisest vabastamine, kuid sisuline debatt otsustamiseks pole veel alanud.

Kiiret üleminekut eurole kandidaatriikidel siiski oodata ei tasu, ütles Padoa-Schioppa, ehkki kohati -- nagu erasektori osakaalult SKTs või pangandussektori erastamiselt -- ollakse eurotsooni riikidest isegi ees. Esikohal on siiski hinnastabiilsus koos mõistliku eelarvepoliitika ja strukturaalsete reformidega.

Praeguses etapis on kandidaatriikide jaoks peatähtis jätkata seaduste ühtlustamist Euroopa Liidu õigusaktidega. Et tegemist ei ole pelgalt formaalsusega näitavad kasvõi keskpanga sõltumatust ning pangandust ja finantsturge reguleerivad sätted, mis panevad aluse stabiilsele rahapoliitikale, pangandussüsteemi usaldusväärsusele ning toimivale turumajandusele.

Keskpankurite esimese kõiki osapooli kokku toova kohtumise eesmärk oli saada süstemaatiline ülevaade ettevalmistusprotsessis keskpanga kompetentsi puudutavatest küsimustest, kaardistada probleemid ning luua koostöösidemed kandidaatriikide ja eurosüsteemi keskpankade vahel. Seminari korraldasid Soome Pank ja Euroopa Keskpank -- viimane loodab sel moel kandidaatriikide poliitika kujundamisel juba aegsasti kaasa rääkida. Järgmine sarnane kohtumine toimub tuleva aasta suvel Viinis.