Kõhn olla pole kasulik

Maksja riskiaste selgitamine huvitab kindlustusseltsi seetõttu, et kui temaga midagi juhtub, kohustub selts lapsele kindlustussumma igal juhul välja maksma.

Ühispanga Elukindlustuse aktuaar Merike Terask täpsustab, et kopsakamaid kindlustuspreemiaid ei küsita mitte ainult kärbeskaallastelt, vaid ka keskmisest kaalukamatelt inimestelt.

Mõte ala- ja ülekaaluliste kõrgemast riskitasemest ei ole Teraski sõnul laest võetud. Elu on seda tõestanud. Edasikindlustusseltsid on aastakümnete pikkuse kogemuse ja statistika põhjal inimese riskitaseme määramiseks paksud tabelid kokku kirjutanud.

Peale normist kõrvale kalduva kaalu kergitavad kindlustusmakset ka igasugustest pärilikest ja kroonilistest haigustest tingitud riskid. Viimased tuleb inimesel enne lepingu sõlmimist ausalt ankeedis üles lugeda.

Veel enamgi. Kui on tegu väga suurte lepingutega, saadab selts inimese lausa arsti juurde, jutustab Terask. Arvesse lähevad ka elukombed. Kui pühapäevasuitsetaja ei pea eriti pabistama, siis kirglik piibutõmbaja võib kohe suurema väljaminekuga arvestada.

Otseselt lepingute preemiasüsteemi väljatöötamisega tegelev Ühispanga Elukindlustuse riskihindaja Rita Kask lisab, et kui klient on kaalutabelite normipiiridest väljas, sõltub tema lepingu riskiosa pealt makstav lisaprotsent ka vanusest. «Mida noorem inimene, seda suurem risk on,» teatab ta.

Kask nõustub, et sagedamini peavad inimesed lõivu maksma oma ülekaalu pärast. Viimastele annavad kilod vahel isegi kuni viiekordse riskilisa, räägib Kask. Riskinormidest kergemaks osutuvad tema sõnul enamasti vaid noored neiud, kes moe ajel saledat joont hoiavad.

Kleenuke Eo Feldmann kindlustuslepingu sõlmimist pooleli ei jäta. 30 000kroonine leping ei ole nii suur, et sellele tema vähese kaalu pärast lisanduvad vähem kui sada krooni aastas üle jõu käiks. «Kuid üllatuse valmistas see mulle küll,» tõdeb Eo.