• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajanduse käigud spiraali mööda

    Aasta-poolteist tagasi võis põllumajandustootjate käest tihti kuulda, et töötlejad ei ole nende pakutavast toorainest huvitatud. Toodi igasuguseid ettekäändeid. Kvaliteet olla võrreldes Soome sealihaga madal, Lätist saavat odavamat toorpiima ja Uus-Meremaa võist saab ideaalse tooraine hapukoore tootmiseks, mis Venemaale edasi müües tohutut tulu andvat. Eesti põllumajandustootja suruti sellise lühinägeliku, primaartootjat mittearvestava poliitikaga nurka.
    Õieti keegi peale tootjate endi ei soovinud otsida väljapääsu majandusliku diskrimineerimise leevendamiseks. Jutud maaelu kriisist tundusid juba devalveerunutena, kui rääkima hakati tootmise lõpetamisest, loomade tapmisest.
    Kuna nõudlus omamaise tooraine järele vähenes, millele aitas kaasa ka Vene turu äralangemine, kujuneski piima kokkuostuhinnaks tootja suhtes röövellik 1,30 kroonine tase. Kõik tootjate katsed läbirääkimiste ja kokkulepetega midagi saavutada luhtusid.
    Ennäe, juhtus nii, et Vene turg kadus ühel hetkel hoopis. Ilmsiks tuli, et tööstused olid tohutu koguse Uus-Meremaa ja Austraalia võid ladudesse kokku ostnud, mida ümbertöödelduna Venemaale vedada kavatseti. Ühel hetkel sattusid tööstused tõsisesse ohtu.
    Elu ja surma küsimus tekkis nüüd juba siin: kuna välisturgu enam ei olnud ja töötlemise võimalused ületasid tunduvalt ellujäänud lehmadelt saadava piimakoguse, kerkiski päevakorda vähemalt ettevõtte eksistentsiks olulise toorainekoguse saamine. Töötlejate surmahirm on muutnud ka suhtumist: räägitakse tootjatega kokkuleppe saavutamise vajadusest, lepingutest kinnipidamise olulisusest, tarnete stabiilsusest. Tundub, et tootjad on praegused töötlejate raskused ära tabanud ja et läbitud raskused on ellujäänutele õpetanud, et ühtsuses peitub jõud.
    Nüüd jääb vaid loota, et nii tootjad kui ka töötlejad jõuavad peagi arusaamisele, et omavahel on tarvis tootmise põhimõtted kokku leppida.
    Ehk jõuavad nii tootjad kui ka töötlejad ühistele seisukohtadele ja lepivad edasise koostegutsemise põhimõtetes kokku, et siis omad nõudmised valitsusele esitada.
    Kui aga kokkulepet ei sünni, siis ennustaks, et Euroopa Liitu sattudes jõutakse spiraalil järgmise katsumuseni: Eesti põllumajandus ei suuda ühisturul teiste ELi riikide tootjate ja töötlejatega konkureerida ja Eesti põllumajandust ei aita enam ükski toetus ega abiprogramm. Viimased on ikka eelkõige nende jaoks loodud, kes esmalt ise ennast aidanud on ja seda edaspidigi teha soovivad.
    Toetajate mõistes tähendab see, et taotlejad omavad selgepiirilist äriplaani, mille üks osa on ka turustuskanalite täpne kirjeldus ja tõestusena eelnevast edukast tegutsemisest suudavad 50% omafinantseerimise osa ette näidata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Ukraina: mereblokaad ohustab globaalset toidujulgeolekut
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.