Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korruselamu eluiga oleneb hooldusest
Kõige rohkem on viimasel ajal räägitud paneelelamute kehvast olukorrast. Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna dekaani Karl Õigeri hinnangul on paneelmajade põhikandekonstruktsioon tugev -- kõik elemendid on seotud terassidemetega ja lõpuks betooniga kokku monolitiseeritud. «Raske on ette kujutada paneelhoone kui terviku varingut,» kinnitab Õiger. Telliskivihoonete konstruktsioon pole küll nii tugev, kuid ka neil pole ehitusekspertide sõnul mingit varisemisohtu. Korruselamutel esineb küll sageli külmakahjustusi, eriti tellis- ja kärgbetoonist hoonete puhul. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ tegevdirektori Ants Teppe sõnul oli paljudes korruselamutes ulatuslik hallituse levik aastatel 1992--1994, kui alandati küttevee temperatuuri. Praeguseks on hallitusprobleemid mõnevõrra taandunud.
Karl Õigeri sõnul on olnud juhuseid, kus kivimajal on alla varisenud ühe külje välisvooderdus.
Pindi Kinnisvara hindamisosakonna juhataja Rein Pütsepa sõnul on kivimajade korterid praegu kallimad mitte konstruktsioonilistel põhjustel, vaid seetõttu, et kärgtellisest majad on üldjuhul uuemad ja parema planeeringuga.
Kuigi konstruktsiooni poolest võivad korruselamud korraliku hooldusega veel vähemalt 100 aastat vastu pidada, väheneb iga aastaga nende inimeste arv, kes halva planeeringuga (väike köök jne) korterites elada soovivad. Seetõttu võib tekkida vajadus osa korruselamuid moraalse vananemise tõttu lammutada. Karl Õigeri arvates tuleks nendest korruselamute korteritest, kust pered on mujale läinud (paremasse korterisse, eramusse, välismaale jne) luua munitsipaalelamufond, mida kasutaksid senisest elamispinnast mingil põhjusel ilma jäänud inimesed (nt sundüürnikud, õnnetuse läbi kannatanud).
Korruselamus võib ümberehitusi teha, kuid selleks on kindel kord. Eriti ettevaatlik tuleb olla vaheseinte lõhkumisega. Isetegevuslik ümberehitamine võib Karl Õigeri sõnul lõppeda hoone või hooneosa varinguga.
Karl Õigeri arvates on alati parem, mida vähem suuri ümberehitusi teha, sest:
- pole teada, millised olid projekteerija probleemid ning mis küsimused projekteerija lahendas «patuga pooleks» või tingimisi;
- isegi projekteerija ei või anda luba selliseks lahenduseks, mis alandab teiste naaberkorterite väärtust;
- ehitisel on aja jooksul kujunenud välja stabiilne tasakaaluolukord, mida ümberehitus igal juhul rikub.