• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korruselamu eluiga oleneb hooldusest

    Kõige rohkem on viimasel ajal räägitud paneelelamute kehvast olukorrast. Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna dekaani Karl Õigeri hinnangul on paneelmajade põhikandekonstruktsioon tugev -- kõik elemendid on seotud terassidemetega ja lõpuks betooniga kokku monolitiseeritud. «Raske on ette kujutada paneelhoone kui terviku varingut,» kinnitab Õiger. Telliskivihoonete konstruktsioon pole küll nii tugev, kuid ka neil pole ehitusekspertide sõnul mingit varisemisohtu. Korruselamutel esineb küll sageli külmakahjustusi, eriti tellis- ja kärgbetoonist hoonete puhul. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ tegevdirektori Ants Teppe sõnul oli paljudes korruselamutes ulatuslik hallituse levik aastatel 1992--1994, kui alandati küttevee temperatuuri. Praeguseks on hallitusprobleemid mõnevõrra taandunud.
    Karl Õigeri sõnul on olnud juhuseid, kus kivimajal on alla varisenud ühe külje välisvooderdus.
    Pindi Kinnisvara hindamisosakonna juhataja Rein Pütsepa sõnul on kivimajade korterid praegu kallimad mitte konstruktsioonilistel põhjustel, vaid seetõttu, et kärgtellisest majad on üldjuhul uuemad ja parema planeeringuga.
    Kuigi konstruktsiooni poolest võivad korruselamud korraliku hooldusega veel vähemalt 100 aastat vastu pidada, väheneb iga aastaga nende inimeste arv, kes halva planeeringuga (väike köök jne) korterites elada soovivad. Seetõttu võib tekkida vajadus osa korruselamuid moraalse vananemise tõttu lammutada. Karl Õigeri arvates tuleks nendest korruselamute korteritest, kust pered on mujale läinud (paremasse korterisse, eramusse, välismaale jne) luua munitsipaalelamufond, mida kasutaksid senisest elamispinnast mingil põhjusel ilma jäänud inimesed (nt sundüürnikud, õnnetuse läbi kannatanud).
    Korruselamus võib ümberehitusi teha, kuid selleks on kindel kord. Eriti ettevaatlik tuleb olla vaheseinte lõhkumisega. Isetegevuslik ümberehitamine võib Karl Õigeri sõnul lõppeda hoone või hooneosa varinguga.
    Karl Õigeri arvates on alati parem, mida vähem suuri ümberehitusi teha, sest:
    - pole teada, millised olid projekteerija probleemid ning mis küsimused projekteerija lahendas «patuga pooleks» või tingimisi;
    - isegi projekteerija ei või anda luba selliseks lahenduseks, mis alandab teiste naaberkorterite väärtust;
    - ehitisel on aja jooksul kujunenud välja stabiilne tasakaaluolukord, mida ümberehitus igal juhul rikub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Elder: signaal indikeerib märkimisväärse ralli algust
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.