Sirje Niitra • 21 november 1999

Maksupettuse teenust võib vabalt osta

Sõerdi sõnul koostab ja müüb mitu konsultatsioonifirma nime kandvat petturit klientidele olematuid tehinguid kajastavaid dokumentide pakette, mille alusel saab riigilt käibemaksu tagasi. Selliseid firmasid on tema hinnangul Eestis kümneid. «Maksupettuse teenuse osutamine on üks osa organiseeritud kuritegevusest,» nentis Sõerd.

Maksuamet on koostanud nn tankistide nimekirja paarikümnest Eesti ja kümmekonnast välismaa kodanikust. Ühel variisikul võib olla kümneid firmasid. Välismaalasest offshore-varijuht teenib ühe firma pealt tavaliselt 500 USA dollarit aastas. Tavaliselt on juhatuses kaks inimest, üks Eestist ja teine välismaalt, esindamisõigus on mõlemal koos. See võtab kohalikult nn tankistilt igasuguse vastutuse.

Variisikute otsimisel on jõutud kurioosumini. Hiljaaegu alustas maksuamet erakorralist revisjoni osaühingus, mille juhatuse liikmena on üles antud selle aasta alguses surnud kodanik. Ehkki firma on välja arvatud käibemaksukohustuslaste registrist, on selle arveldusarvel liikunud enam kui 2,6 miljonit krooni. Teenuse ostjate hulgas on ka tuntud tegutsevaid firmasid, rääkis Sõerd. Varifirma kontole laekunud raha on 3000 krooni suuruste summade kaupa välja võetud.

Levinuim pettus on selline, kus kaup imporditakse Eestisse ühe krooniga ja müüakse korduvalt edasi, iga järgmine lüli paneb summa juurde. Eksporti läheb selline kaup näiliselt juba sada või isegi tuhat korda kõrgema hinnaga, mille pealt küsitakse käibemaks tagasi. Ahela keskel võib liikuda ka reaalne raha ja toimuda käibemaksu tasumine, kuid suurema summa puhul võetakse appi offshore- või mõni Eesti varifirma, mis jätab käibemaksu tasumata.

Maksuameti järelevalveosakonna juhataja Enriko Aava sõnul ei pruugi importi tegelikult toimudagi, vaid kaup võib olla näiteks kohalikult turult kokku ostetud puit.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna maksupettuste ja kelmuste talituse juhataja Jaak Hindrikson rääkis, et politsei menetluses on palju kriminaalasju, kus kahjusummad ulatuvad kümnete miljoniteni. Üks Tallinna noormees taotleb kahe samasugust olematut tehingut teinud firmaga riigilt 5 miljonit krooni käibemaksu. Noormees ostis olematult Vene firmalt 32 miljoni krooni eest detaile, mille turuväärtus oli ekspertide hinnangul viis krooni, mis müüdi ühele Mauritisuse firmale hinnaga 5000 krooni tükk. Müügisumma pealt arvestatud käibemaksust on petis tänaseks osa riigilt kätte saanud.

Teine juhtum puudutab CD-ROMide kilokaupa ostu ja tükkhaaval edasimüüki. Pärast korduvaid müüke tõusis 50 krooniga kilo eest ostetud plaatide hind 1200 kroonini tükist ja need müüdi edasi Belgiasse, lootuses petta välja suur summa käibemaksu.

Mõned juhtumid on juba saanud kohtulahendi. ASi Kargo juhatuse esimees ja raamatupidaja Kersti Viilu on saanud fiktiivsete arvete koostamise eest kriminaalkaristuse koos kohustusega maksta tagasi riigile tekitatud kahju.

Vt. ka joonist:Käibemaksupettuste tüüpskeem

Hetkel kuum