Tasuta Linux sobib firmale

Tasuta tarkvara Linux töötab kontoris tõrgeteta, praktiliselt viirustevaba operatsioonisüsteemi pluss on ka Windowsist suurem turvalisus.

Kui avalikkuse tähelepanu pälvisid mitmele firmale piraattarkvara kasutamise eest määratud trahvid, meenus mulle sel suvel Eesti Linuxikasutajate Grupis tekkinud vaidlus, kas tasuta tarkvara sobib ka kontorisse. Seni oli Linux tuntud kui serverite ja häkkerite operatsioonisüsteem, kuid viimase aastaga on ta võitnud populaarsust nii kodus kui firmades. Seda peamiselt tänu mugavate kasutajaliideste ja hooldust pakkuvate firmade tekkele. Loomulikult ka tänu hinnale, täpsemalt selle puudumisele. Linuxi tugevad küljed on suurem turvalisus ja stabiilsus ja ta on praktiliselt viirustevaba. Microsofti tarkvaral baseeruva töökeskkonna puhul ei julge ükski firmajuht kinnitada, et keegi midagi ebalegaalset näiteks Internetist tõmmanud pole.

Interneti jututoa OK Jutukas kaudu leidsin suhtekorraldusfirma Wilcox DA, mis sobis ideaalselt testimaks Linuxi paigaldamist firmasse -- olemas oli 8 keskmise konfiguratsiooniga kontoriarvutit, mis kõik töötasid Windowsis. Arvutites oli hulgaliselt aastate jooksul kogunenud programme. Firmas kallist kujundus- või küljendustarkvara ei vajatud ning seega polnud nad ka politsei ja BSA ideaalsihtmärk. Otsustasin tarkvara üle viia sammhaaval kahe nädala jooksul ja esialgu jätta alles ühe MS Windowsiga arvuti, et anda aega harjumiseks. Platvormiks valisin ühe populaarseima Linuxi distributsiooni RedHat Linux versiooni 6 ja graafiliseks töökeskkonnaks KDE. MS Office'it asendas StarOffice. Kuna samal ajal pidi kontoritöö jätkuma, vahetasin tarkvara õhtuti ühe arvuti kaupa. See tõi ka probleeme. Nii seisis üks arvuti terve päeva, kuna videokaart tuli vahetada ja ka lokaalvõrgus oleva printeriga oli probleeme. Tarkvaraga oli muret vähem, hästi töötas ka Windowsi ja Linuxi arvutite vaheline failide jagamine.

Olles praeguseks hetkeks Linuxi keskkonnas töötanud juba 9 päeva (näen seda käsuga uptime, kuna arvutit pole vahepeal kordagi taaskäivitatud), on näen esimese erinevusena stabiilsust. Windowsi keskkonna kasutajana oli pidevalt tegemist hangunud programmidega ning arvuti taaskäivitamistega, mille kohta arvutihooldajad oskasid vaid öelda «Ah, Microsoft». Väikseid ebastabiilsusi olen Linuxi all täheldanud vaid internetilehitseja Netscape töös, kuid need seonduvad enamikus Java programmide käivitamisega keerulisematel kodulehekülgedel. Kontoritarkvaraks on meil StarOffice, mille töö üle kurta ei saa. Väliseid erinevusi Microsoft Office'i paketiga pole palju, ümberõppimiseks kulus vaid mõni tund omal käel proovimist. Linuxis on olemas kõik vajalik ka ajaviite poole pealt. Mängude menüü valik on oluliselt mitmekesisem kui Windowsis.

Alguses kartsin, et probleemiks võib kujuneda kokkusobivus Microsofti keskkonnas kirjutatud dokumentidega. Kuid StarOffice loeb ja kirjutab MS Wordi ja MS Exceli faile probleemideta. Kokkusobivuse probleem on hoopis Windowsi kasutajate poolne -- MSOffice'i tooted ei ava StarOffice'i .sdc ja .sdw formaadis faile. Kokkuvõttes võin öelda, et üleminek Windows-keskkonnalt Linux-keskkonnale on õnnestunud, kaotusi töö mugavuses esile ei tulnud. Seevastu võitsime märgatavalt töö stabiilsuses. Ilmselt installeerime lähemal ajal ka viimase arvuti kontoris Linuxi peale ümber.

Samal teemal: Tasuta Linux muutub eestikeelseks

Autor: Klemens Kasemaa