Kunstigalerii korteris

Vanas kivimajas asuvasse korterisse on euroremonti kasutamata rajatud kunstigalerii.

La Galerie Passage torkab teiste Tallinnas asuvate kunstigaleriide hulgast silma oma korterliku miljööga. Kuna galerii asub 1938. aastal ehitatud funktsionalistlikus stiilis korterelamus ning ekspositsiooni tarvis on kohandatud korter ja abipinnana selle kõrval asuv garaazh, siis on võimaluste piires püütud majale iseloomulikku õdusat õhustikku säilitada.

Korter on ehituselt tavapärasest galeriist tunduvalt väiksemate ning madalamate ruumidega ning seetõttu on seal tõsine probleem valgus, mis on kunstigaleriis paraku kõige tähtsam element. Ruumi miinused on üritatud voorusteks pöörata.

Väikestest akendest tingitud hämarus, väikesed ruumid, pilte täiendav vana funktsionalistlik mööbel ja kulunud parkettpõrand loob kunsti vaatamiseks sobiliku intiimse õhkkonna.

Võimalik, et pealesunnitud hämarus on tulnud isegi kasuks, sest ei teki olukorda nagu vahel suurtes avarates galeriides, kus lahtisest aknast sisse langev ere päike kipub klaasi alla pandud piltidelt valusalt tagasi kiirgama.

Korteri galeriiks ümber ehitamise käigus oli meie eesmärk ruumi nii palju valgust saada kui võimalik, sest ruumid on väikesed ja koridoris pole aknaid. Seinad pidid seetõttu olema valged.

Samas, kuna tegemist on ikkagi korteriga, tahtsime jätte hubase tunde. Seetõttu kasutame ka mööblit, mis piltidega sobib.

Galeriis on väga olulised valgustid. Otsustasime kasutada halogeenvalgusteid, kuid kuna vanas majas on elektriprobleeme, siis pole valgus päris selline, nagu ta olema peaks. Lisaks laevalgustitele kasutasime ka kohalikke punktvalgusteid.

Euroremonti pole siin tehtud, sest see maksab palju raha ning maja on ehitatud 1938. aastal. Kui hoone põhiidee on hea, siis miks seda muuta?

Korteri galeriiks ümber ehitamise käigus oli meie eesmärk ruumi nii palju valgust saada kui võimalik, sest ruumid on väikesed ja koridoris pole aknaid. Seinad pidid seetõttu olema valged.

Samas, kuna tegemist on ikkagi korteriga, tahtsime jätte hubase tunde. Seetõttu kasutame ka mööblit, mis piltidega sobib.

Galeriis on väga olulised valgustid. Otsustasime kasutada halogeenvalgusteid, kuid kuna vanas majas on elektriprobleeme, siis pole valgus päris selline, nagu ta olema peaks. Lisaks laevalgustitele kasutasime ka kohalikke punktvalgusteid.

Euroremonti pole siin tehtud, sest see maksab palju raha ning maja on ehitatud 1938. aastal. Kui hoone põhiidee on hea, siis miks seda muuta?

Sisse astudes tekkis hetkeks tunne, et olen antiigiäris, kuid see kadus kohe. Teisel korrusel asuvates galeriiruumides jättis sümpaatse mulje, kuidas vana mööbel ja uued valgustid on omavahel hästi kokku sobitatud.

Positiivsena võib kindlasti välja tuua huvitavalt lahendatud valgustuse. Tagasihoidlikud valgustid ei valgustanud pilte üle, kuid olid samas täiesti piisavad.

Galerii miinus on vast avaruse puudumine, mis ei lase töid distantsilt vaadelda.

Teiseks puuduseks võib pidada asukohta vanalinnast väljas. Üldiselt jättis galerii hubase mulje. 9 punkti

Jätab hästi koduse ja sümpaatse mulje. Korrektselt välja pandud kollektsioonid on alati hästi valgustatud.

Suurimaks plussiks võib pidada omapära. Kasutatud on ajastule omast mööblit, kuid sellega pole liialdatud ning paigutus on põhjalikult läbi mõeldud. Sümpaatselt mõjub ehe vana parkettpõrand, mida pole üritatud liiga ära vuntsida ning kalli laminaadiga asendada.

Oma väiksuse ja omanäolisusega sobib ta hästi sellesse 30ndate aastate funktsionalistlikus stiilis hoonesse. Kindlasti võib vanasse majja aga ka modernse galerii ehitada, kui see sinna sobib ja ruum selle välja kannab. Ühest lahendust pole. 10 punkti

La Galerie Passage paikneb 1930. aastatel ehitatud funktsionalistlikus majas detailivihjetega art deco'le. Galerii asub nelja ekspositsiooniruumi, vahekäigu ja personali ruumidega kolmel poolkorrusel. Esimese korruse ruumide puhul on tegeldud otseselt ruumi «kujundamisega» -- vertikaalsed tehispostid seintel kasvavad lae all välja otsekui katusesarikateks, all piki seinaäärt pingid. On püütud luua «maalähedast» atmosfääri, mille kasutamine antud arhitektuuriga hoones on põhjendamatu.

Teise poolkorruse puhul on kasutusele võetud endine korter, mida ühendab alumise korrusega puittrepp. Nendes ruumides on tehtud vaid lihtsate vahenditega remont, säilitades funktsionalistliku mööbli ja algupäraste viimistlusmaterjalide taastamise abil ka korteri miljööd. Kolm ülemist näitusesaali ongi galeriis kõige paremini mõjuvad ruumid, kuid teekond nendeni on pikk ja segane. Eri tasapindade ruumide vahel ei teki visuaalset sidet, alumise korruse disain pigem segab kui toetab ekspositsiooni ja jääb mõjuma dekoratsioonina.

Vaatamata kujunduslikule ebaühtlusele on galeriil olemas oma mõnus atmosfäär, nii et iseenesest on seal ju hea kunstiga tutvuda. 5 punkti

Autor: Heli Tamm