Valitsusasutused ei suutnud eilseni leida Iisraeli relvafirmaga 1993. aastal ligi 750 miljoni krooni väärtuses relvade ostmiseks sõlmitud lepingut.

Valitsuse pressibüroo direktor Kaarel Tarand kinnitas, et lepingut hoitakse kaitseministeeriumis, kuid kaitseministeeriumist teatati, et nende valduses on üksnes lepingu koopia.

Eesti üks tippadvokaate Leon Glikman ütles, et lepingu originaalteksti puudumine ei takista kaitseministeeriumi võitmast oodatavat rahvusvahelist kohtuprotsessi, sest võimalikes kohtuprotsessi toimumise maades ehk Iisraelis või USAs ei osutata lepingute notariseerimisele tähelepanu.

Glikmani sõnul võivad aga probleemid tekkida, kui oodatavalt kaitseministeeriumile soodsat kohtuotsust hakatakse täitma. «Nõrga kaitse puhul võib lepingu originaali puudumine saada täitmisele Iisraelis takistuseks,» selgitas Glikman.

Rahandusministeerium ei olnud eilseni välja selgitanud, kas riigikontrolli poolt tuvastatud 30 miljoni krooni suurune ülemakse Iisraeli relvatehingu võlakirjade eest tehti relvafirmale TAAS või Hansapangale.

1996. aastal rahandusminister Mart Opmanni ettepanekul relvatehingu võlakirjade väljalunastamine Hoiupanga poolt põhjustas toona mitme asjatundja terava kriitika. Rahandusministeeriumi väärtpaberitalituse juhataja Hilma Naaber nimetas valitsuse otsust täiesti kirjaoskamatuks.

Rahandusministeerium kiitis tehingu heaks, sest väitis, et võlakirjade Eestisse toomisega muudeti senine välisvõlg konverteeritud sisevõlaks.

Hoiupank alustas pärast võlakirjade omandamist nendega hoogsat kauplemist, müües võlakirju, mille nominaalväärtus oli kokku 100 miljonit krooni, 1996. aasta lõpuks ühele suuremale USA kommertspangale Chase Manhattan. 1997. aasta lõpuks oli võlakirju ostnud väidetavalt kaks suurt investeerimispanka Londonis. Viimane võlakirjade lunastamise tähtaeg on 2000. aasta veebruar, kui riik peab relvatehingu katteks tasuma Hansapangale ligi 119 mln krooni. Hansapank omandas võlakirjad Hoiupanga liitmise käigus.