Internetiteenuste pakkujad hoiatasid Brüsselit, et liialt ranged reeglid viiksid selle ala firmad lihtsalt mujale.
«Poliitikutel ja reguleerijatel tuleb kogu aeg meeles pidada kui mobiilne see tegevusharu on,» ütles ühe Londoni internetikonsultatsioonifirma töötaja.
Interneti reguleerimine on valdkond, kus ELi ja USA kultuurilised erinevused hästi välja joonistuvad. Kui Euroopa on eelistanud reguleerimist, siis USA tugineb rohkem iseregulatsioonile. Viimasel ajal on aga ka Euroopas liberaalsem suund rohkem toetust leidnud.
«On hakatud aru saama, et internet tähendab kasvu ja uusi töökohti,» ütles üks diplomaat.
Peale elektroonilise allkirja tunnistamise leppisid ministrid kokku ka elektroonilise raha laiemas kasutamises, ehkki Euroopa keskpank tahtnuks selles osas enesele suuremat sõnaõigust.
Panused on kõrged. Euroopa on juba USAst kaugele maha jäänud nii internetikasutuse kui e-kaubanduse alal. USA tarkvarafirma Microsoft hindab Euroopa e-kaubanduse tulud tänavu 16,8 miljardile dollarile võrreldes 71,4 miljardi dollariga USAs. Kui USAs ja Kanadas on internetiühendus 30 protsendil elanikkonnast, siis Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias on see protsent alla viie.
Euroopa Liidu tööstusvoliniku Erkki Liikaneni sõnul on Euroopal USA-le järelejõudmiseks aega kõige rohkem kolm aastat -- pärast seda on võidujooks lootusetult kaotatud.
Läinud nädalal kuulutaski Euroopa Komisjoni president Romano Prodi välja uue ambitsioonika algatuse, mis peab muutma interneti kättesaadavaks kõigile ELi kodanikele ning kiirendama e-kaubanduse arengut.