Euroopa Liit vähendas Soome ettevõtja paberitööd

Euroopa Liidu eelis on Vesala jaoks seegi, et kui kliendid saadavad teeninduse eesmärgil Soome tooteid tagasi, on neid saadetisi väga lihtne käsitleda ELi piires. Kuid kui saadetis tuleb näiteks Norrast, mis ei ole ELi liige, tuleb taas täita palju dokumente.

«Arvan, et Euroopa Liit ei ole meie eksporti suurt mõjutanud, on vaid teinud müügi ja ostu pisut lihtsamaks. Meie äris ei ole see mõjutanud lõpphinda ega ka ekspordi kogust,» arutleb Mikko Vesala.

Euroopa Liidul on direktiivid kõikvõimalike valdkondade jaoks. Elektroonikatööstuses tähendab see, et kõigil toodetel peavad olema täidetud teatud elektrinõuded. «See tegi meile palju tööd, kuid teisalt neid reegleid järgides märkasime, et meie toodete kvaliteet paranes,» on firmajuht rahul. H. Vesala OY ekspordib oma tooteid Skandinaaviasse ja Balti riikidesse ning pisut ka Venemaale ja Poolasse. 8 mln kroonisest aastakäibest moodustab eksport ligi 55%.

Toiduaineid tootva väikefirma Halva OY turundusdirektor Esa Harkonsalo nendib, et Euroopa Liit on toonud vaid positiivset: «Paljud meie klientide kulud on vähenenud ja seega on meie tooted konkurentsivõimelisemad.» Samas ei ole aga Halva OY ekspordimaht viimaste aastatega märgatavalt suurenenud.

Novomedia OY üks omanikest Kimmo Kallonen leiab, et Euroopa Liit on eelkõige mõjutanud investeeringuid, sest ELi liikmena on Soome turvalisem riik, kuhu investeerida. Investeeringute statistikat vaadates on näha, et reaalinvesteeringud ettevõttesse ei ole märkimisväärselt suurenenud, samas aga on hüppeliselt kasvanud välisinvestorite osakaal börsiettevõtetes. Pekka Tsupari Soome tööstuse keskliidust TT ütleb, et välisinvestoritele kuulus 90ndate alguses 10%, nüüd aga 64%.