Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka haagis nõuab hoolt nagu autogi
Jõulupühad sunnivad nii mõnegi autoomaniku kaevama lume alt välja kuid seisnud järelhaagise, et sõita metsa kuuse järele.
Kuid pikast seismisest tulenevalt ei pruugi haagis liikuma hakatagi või laguneb poolele teel koost. Sõiduauto järelhaagis on peaaegu samasugune sõiduk nagu auto isegi ning nõuab sama hoolikat suhtumist. Sestap peab iga haagiseomanik (ka tulevane) teadma, mida jälgida haagise ostmisel ja kasutamisel.
- Uut haagist soetades tuleb arvestada haagise kasutusotstarvet. Ostes liiga väikese kandevõimega haagise, võib hilisem sildade või telgede korduv remont osutuda kallimaks kui haagis ise. Valides aga liiga suure, võib selle kasutamine muutuda tülikaks. Enamikul Eestis müüdavatel haagistel (uutel) on esi- ja tagaluuk eemaldatavad, et saaks vedada ka pikemaid detaile.
- Kasutatud haagist ostes tasub esmalt pöörduda asjatundja poole, et veenduda haagise korrasolekus. Eelkõige puudutab see inertspiduritega haagiseid, mille varuosad on piisavalt kallid. Tihti ei vasta Eestisse sisse toodud haagiste konstruktsioon, tulede paigutus, rehvide koormusindeks jne Eestis kehtivatele tehnonõuetele.
- Esimese 500 km läbisõidu järel kontrollida ja pingutada ratta, silla ja veodiisli polte.
- Iga 10 000 km järel ja/või üks-kaks korda aastas määrida ja pingutada rattalaagreid, määrida vedrulehtede tagumis otsi kinnituste kohalt ning poordi sulgureid ja veodiisli kinnitusriivi, puhastada ja määrida veopead ja veokuuli (v.a hooldevabad teflonkattega veokuulid), kontrollida rõhku rehvides, inertspiduriga haagisel kontrollida ning vajaduse korral ka reguleerida pidureid.
- Haagise (koorma) kõrgus võib olla kuni 4 m, kuid furgoonhaagisel ümberpaiskumise vältimiseks mitte enam kui 1,5 rataste vahet ehk rööbet.
- Haagise (koorma) laius võib olla kuni 2,5 m, kusjuures vähemalt 2,3 m laiune haagis ei tohi olla vedukist enam kui 0,6 m laiem. Kerghaagisel, mille täismass ei ületa 750 kg, tuleb koorma paigaldamisel jälgida, et veokonksule jääks surve vahemikus 30--75 kg. Inertspiduriga haagisel, mille täismass on vahemikus 750--3500 kg, ei tohi surve veokonksule olla suurem kui 10% täismassist.
- Kerghaagise (piduriteta) täismass ei tohi olla suurem kui 50% vedava auto tühimassist või auto valmistaja poolt lubatust, kuid mitte üle 750 kg.
- Inertspiduriga haagise täismass ei tohi olla suurem vedava auto täismassist või auto valmistaja poolt lubatust (maastikuauto puhul ei tohi see olla suurem 1,5kordsest auto täismassist või auto valmistaja poolt lubatust), kuid mitte enam kui 3500 kg.
- Kui inertspiduriga haagise ja auto täismasside summa ületab 3500 kg, peab juhil olema E-kategooria juhiluba (piisab ka BE-kategooriast).
- Haagisel peavad olema turvaketid või tross.
- Varuosad (haakeseadmed, rattarummud, rehvid, tuled jms) peavad olema markeeritud E-tähisega. Konkreetsete tehnonõuete kohta tasub küsida teavet Eesti Riiklikust Autoregistrikeskusest.
- Mingil juhul ei tohi paigutada koormat nii, et raskuskese jääb haagise tagumisse otsa, sest negatiivne surve veokonksule tekitab vedava auto õõtsumist ja on liiklusohutuse seisukohast eriti ohtlik.
- Haagisega auto pidurdusteekond on pikem.
- Inertspiduritega haagisel peavad talvisel perioodil olema talverehvid (tähisega M+S). Kerghaagisel pole see kohustuslik.
- Tagurdamisel tuleb jälgida, et haagis ei pöörduks risti tagurdava autoga.
- Mootorkelk, paat või skuuter tuleb vedamise ajaks korralikult kinni siduda. Ainult vintsiga kinnitamisest ei piisa!
Autor: Targo Kaldoja