Kaks tuhat kaevurit jääb tööta

Eesti Põlevkivis töötab viie aasta pärast ligi 4500 töötajat praeguse 6900 asemel, sest ülejäänud saadetakse töökäte ülekülluse tõttu pensionile, ütles eile peadirektor Mati Jostov. Kaevandustesse jääb tööle 3500 inimest ning raudteele ja tehnilistesse teenistustesse 1000.

Põlevkiviettevõte hakkab maksma kaevuritele lisapensioni, mis ergutab Jostovi sõnul 55aastaseks saanud töötajaid lahkuma ja aitab säästa tootmiskulusid. «Tööjõu vähendamine toimub peamiselt pensionile minejate arvel,» kinnitas ta.

Jostovi sõnul kavatseb Eesti Põlevkivi viie aasta jooksul investeerida peamiselt uutesse maa-alustesse kopplaaduritesse 150 miljonit krooni aastas, et vahetada välja Nõukogude Liidus toodetud vähemefektiivsed lintlaadurid.

15 aasta investeerimiskava on ligi 2 miljardit krooni.

Eesti Põlevkivi plaanib oma aastaseks tootmismahuks 10 miljonit tonni aastas, mis arvestab peale elektritootmise vajaduste ka põlevkiviõli tootmise kasvuga Eestis. Viru Keemia Grupi ja Kiviõli põlevkiviõlitööstused lähevad praegu ülesmäge, selgitas Jostov.

Arengukava ei arvesta Kanada aktsiaseltsi Suncor kavaga rajada Eestisse suurejooneline põlevkiviõlitehas. «Suncori Eestisse kavandatav aastane 5 miljoni tonnine vajadus mäemassi järele on nii suur, et seda tuleb vaadata eraldi projektina,» selgitas Jostov. «Minu hinnangul ületab nende kavandatav toodangu maht kahekordselt Eesti põlevkiviõli turu vajadused.»

Eesti Põlevkivi alustab tänavu ettevalmistusi lahtiste põlevkivikarjääride sulgemiseks, sest kattekihi paksuse tõttu on otstarbekam jätkata Narva ja Sirgala praeguses karjääris kaevandamist maa all.

Eesti Põlevkivi kavatseb investeerida täiendavalt 500 miljonit krooni raudteede ehitusse, et loobuda täielikult Eesti Raudtee teenustest. «Tegemist pole Eesti Raudtee ignoreerimisega, vaid arvestusega, et tolmurohket põlevkivi on õigem vedada läbi soode, mitte läbi Ida-Virumaa linnade,» lisas Jostov.

Eesti Põlevkivi alustab tänavu esimese, 14 kilomeetri pikkuse raudteeharu ehitamist, mis suunab suure osa põlevkivivedudest Eesti Raudteelt kõrvale. Raudteeharu ehitamist ergutas Eesti Raudtee tariifipoliitika, mida põlevkiviettevõte endale kahjulikuks hindas.