Saksa süümehaav lahti

Poliitikute salarahastamise skandaal ei ole Saksamaal siiski esmakordne. 80. aastatel sai teatavaks, et tööstur Flick oli andnud salaja raha riigi suurimatele erakondadele. 1982. a kantsleriks saanud Helmut Kohl kasutas seda tollal ära oma võimu tugevdamiseks ja lubas Saksa poliitikat kõlbeliselt puhastada. Tema algatusel võeti vastu seadus, mis kohustas kõiki erakondi avalikustama enam kui 20 000 marga annetaja nimed ja aasta lõpus esitama andmed kõigi rahaallikate kohta. Selle seaduse vastu patustas nüüd KDL ise.

Rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young äsjavalminud uuringu kohaselt on KDL saanud aastail 1989--1993 10 miljonit marka, mille päritolu on selgusetu. KDLi juhid ise tunnistasid, et erakond on pärast 1989. aastat saanud üle 12 miljoni marga deklareerimata annetusi. Skandaali põhiküsimuseks on tõusnud see, kes on need salapärased annetajad, kelle nimesid Kohl ei soostu avaldama, ja kas saadud raha mõjutas Kohli valitsuse poliitilisi otsuseid. Võimalike seostena on viidatud Leuna naftatöötlemistehase soodusmüüki Prantsuse riigifirmale Elf Aquitaine ning relvastuse müüki Saudi Araabiale, Kanadale ja Taile. KDLiga seotud skandaali on jõutud juba nimetada katastroofiks nii Saksamaale kui eriti KDLile. Sest kui Kohl jääb endale lõpuni kindlaks ega avalikusta annetajate nimesid, võib see vaatlejate arvates puhkenud võimuvõitluses kaasa tuua pikkade traditsioonidega erakonna lõhenemise.

Kujunenud olukorrast lõikab keegi ka kasu, ja see on eeskätt sotsiaaldemokraadist kantsler Gerhard Schröder.

Tema positsioon esimesel valitsemisaastal pole olnud tugev, kui ta on püüdnud pidevas heitluses erakonna vasaktiivaga ellu viia vajalikke majandusreforme, mille tegemata jätmine oli Kohli teine suur viga ja mille tagajärjel on märgatavalt halvenenud Saksa majanduse konkurentsivõime, mistõttu tal on raskusi Euroopa Liidu majanduse vedaja rolli täitmisega.

Hiljutistel liidumaavalimistel said sotsid heaolu murendavate reformiplaanide tõttu mäletatavasti hävitavalt lüüa. Ent nüüd, kus KDLi kriisi tõttu on sotside toetus tõusnud 45 protsendini ning Schröder suutnud Holzmanni ehituskontserni päästmisega erakonna vasaktiivaga rahu luua, on ta samal ajal üllatanud oodatust märksa julgema reformipaketiga.

Ootamatult esitatud uus seaduseelnõu aitab vabaneda Saksamaale iseloomulikust tööstus- ja finantskapitali põimumisest, sest firmadele antakse võimalus müüa suured aktsiapakid maksuvabalt. Suveks loodab aga valitsus vastu võtta seadused, mis kahandavad firmade ja üksikisikute maksukoormat viie aastaga 70 miljardi marga võrra.