Saksa süümehaav lahti

Euroopa liiderriigi Saksamaa rahvas on õnnetu. Just nüüd, kus näis, et suudetakse ometi kord minevikuvarjust vabaneda, kui oli ametlikult vabandatud taasvabanenud Ida-Euroopa liidrite ees, kui oli Venemaale tehtud suuri rahasüste, mille andmisel etendas oma osa süütunne, kui oli juutidele lubatud heastada ülekohut ja kompenseerida sõja ajal Saksa firmades kasutatud orjatööd. Nüüd, kus pealinn oli Bonnist tagasi Berliinis ja parlament Reichstagi moodsas ja muudetud nimega hoones ning Saksa sõdurid olid rahva valulisele reageeringule vaatamata esmakordselt pärast Teist maailmasõda osalenud NATO sõjalises operatsioonis iseseisva riigi, Jugoslaavia vastu.

Jäi üle ainult Bonni perioodile joon alla tõmmata, kogu selle poliitika loojat, 16 aastat Saksamaad kantslerina juhtinud kristlikku demokraati Helmut Kohli tänada, ta Euroopa integratsiooni taganttõukamise ja Saksamaa taasühendamise eest XX sajandi üheks suurimaks poliitikuks kuulutada ning asuda sotsiaaldemokraadist kantsleri Gerhard Schröderi juhtimisel kompleksivabalt tugevdama taasühinenud Saksamaad ja rajama Euroopa ühendriike.

Kõik olekski nii läinud, kui mitte novembris poleks lumepallina paisuma hakanud Kristlik-Demokraatliku Liidu (KDL) salarahastamise skandaal, mis nüüdseks on nõudnud ühe inimelu, määrinud lootusetult erakonna maine ja toob sellele kaasa kuni 30 miljoni margase trahvi ning on sundinud 50aastase staazhiga parteisõduri ja 25 aastat erakonna esimeheks olnud Kohli tagasi astuma KDLi auesimehe kohalt. Hakkab selguma, et kui poliitika vallas oli Helmut Kohl hiiglane, siis eetika vallas üksnes kääbus. Ja sellega on aususe poolest tuntud sakslastel raske leppida.

Poliitikute salarahastamise skandaal ei ole Saksamaal siiski esmakordne. 80. aastatel sai teatavaks, et tööstur Flick oli andnud salaja raha riigi suurimatele erakondadele. 1982. a kantsleriks saanud Helmut Kohl kasutas seda tollal ära oma võimu tugevdamiseks ja lubas Saksa poliitikat kõlbeliselt puhastada. Tema algatusel võeti vastu seadus, mis kohustas kõiki erakondi avalikustama enam kui 20 000 marga annetaja nimed ja aasta lõpus esitama andmed kõigi rahaallikate kohta. Selle seaduse vastu patustas nüüd KDL ise.

Rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young äsjavalminud uuringu kohaselt on KDL saanud aastail 1989--1993 10 miljonit marka, mille päritolu on selgusetu. KDLi juhid ise tunnistasid, et erakond on pärast 1989. aastat saanud üle 12 miljoni marga deklareerimata annetusi. Skandaali põhiküsimuseks on tõusnud see, kes on need salapärased annetajad, kelle nimesid Kohl ei soostu avaldama, ja kas saadud raha mõjutas Kohli valitsuse poliitilisi otsuseid. Võimalike seostena on viidatud Leuna naftatöötlemistehase soodusmüüki Prantsuse riigifirmale Elf Aquitaine ning relvastuse müüki Saudi Araabiale, Kanadale ja Taile. KDLiga seotud skandaali on jõutud juba nimetada katastroofiks nii Saksamaale kui eriti KDLile. Sest kui Kohl jääb endale lõpuni kindlaks ega avalikusta annetajate nimesid, võib see vaatlejate arvates puhkenud võimuvõitluses kaasa tuua pikkade traditsioonidega erakonna lõhenemise.

Kujunenud olukorrast lõikab keegi ka kasu, ja see on eeskätt sotsiaaldemokraadist kantsler Gerhard Schröder.

Tema positsioon esimesel valitsemisaastal pole olnud tugev, kui ta on püüdnud pidevas heitluses erakonna vasaktiivaga ellu viia vajalikke majandusreforme, mille tegemata jätmine oli Kohli teine suur viga ja mille tagajärjel on märgatavalt halvenenud Saksa majanduse konkurentsivõime, mistõttu tal on raskusi Euroopa Liidu majanduse vedaja rolli täitmisega.

Hiljutistel liidumaavalimistel said sotsid heaolu murendavate reformiplaanide tõttu mäletatavasti hävitavalt lüüa. Ent nüüd, kus KDLi kriisi tõttu on sotside toetus tõusnud 45 protsendini ning Schröder suutnud Holzmanni ehituskontserni päästmisega erakonna vasaktiivaga rahu luua, on ta samal ajal üllatanud oodatust märksa julgema reformipaketiga.

Ootamatult esitatud uus seaduseelnõu aitab vabaneda Saksamaale iseloomulikust tööstus- ja finantskapitali põimumisest, sest firmadele antakse võimalus müüa suured aktsiapakid maksuvabalt. Suveks loodab aga valitsus vastu võtta seadused, mis kahandavad firmade ja üksikisikute maksukoormat viie aastaga 70 miljardi marga võrra.