Marek Strandberg • 26. jaanuar 2000 kell 22:00

Kas taome Eesti kroonid eurodeks?

Mulle tundub eurole ülemineku jutt kummaline. Millise mehhanismiga alaneb tegelikkuses intressimäär? Olemuselt oleme euroga seotud niigi. Eriti kui heita pilk Eestis viljeldavaisse laenulepinguisse: kui kurss keeraks kehvemaks, kataks laenuvõtja intressi ja kursikahjud. Paraku pole sellistes laenulepingutes juttugi 5--6% laenuintressist. Ikka täie rauga 12--18 nagu siin kombeks.

Raha pole kaup mitte iseenesest, vaid koondab eneses tohutu hulga muid tegevuslikke suhteid. Nende hulgas poliitilisi, mis on määratud valitsuse ja keskpankade tegevusega. Kui puudub kollektiivne/poliitiline tahe ühiskonda kasutatavate töövõtete ja teh-noloogite osas uuendada, ei aita mistahes tegevuslik kosmeetika. Euro kasutussevõtt looks Eesti majandus- ja kultuuriruumi jaoks juurde ühe kontrollimatu ja meie jaoks juhuslikult muutuva suuruse: tulemuseks on riigi ja rahva kogemisvõime vähenemine sellises ensedistsipliini valdkonnas, nagu seda paratamatult on rahasüsteem.

Absurdse ja napilt läbi mõelduna näib see asi just seetõttu, et: a) võttes kasutusele euro rahana, puudub meil võimalus muuta euroga seotud regulatsioone: me lähtuksime eeldusest, et euro nagu ka euroliit on iseenesest hea ja juhtigu see nähtustekogum meid, pimedaid ja suutmatuid eestlasi, läbi maailma; b) euro on oma kehvavõitu raha staatust juba näidanud: algselt dollari suhtes hiiglaseks kavandatud rahaühik on oma võimsust olemasolu jooksul kaotanud. Euroopa Liit, mis on teatud mõttes kultuurilise ja majandusliku alaväärsuskompleksi sünnitis, püüab pidevalt läbi viia järgijooksu ja ettejõudmist USAst. Sama maailmakorra sees selline totter konkurents ei saagi paremini lõppeda kui igaveseks teiseks jäämisega: Teise ilmasõja lõpust saati, kui esimesed euroliidu eellased ilmavalgust nägema hakkasid (Terase ja Söe Liit, Ühisturg jne) on euromajandus suutlikkuselt toota rahvuslikku koguprodukti inimese kohta püsinud igavesel teisel kohal USA järel. See võimekus on olnud 1,5--2,5 korda kehvem kui ameeriklastel. Miks kipume oma majanduse mõõdupuuga sedavõrd võimetute otsustajate reeglite alla?

Ega inimesed selle tõttu veel pikemateks või tublimateks ei muutu, kui tollimõõdustikult meetermõõdustikule üle minna. Eurole ülemineku jutuga on Laar kaasalauljatega teatavas mõttes Hru?t?ovi matkinud. Tegelikkuses tuleks maisi kasvatada ikka seal, kus mais kasvab. Selga pandud frakk ei tee veel aadlikuks ega juhuslikult kätte haaratud relv tubliks sõjameheks.

Hetkel kuum