Analüüs: Investorite meelitamiseks on Eestil palju võimalusi

Eestit ootavad ees uued ja huvitavad arengud. Erastamisele läheb Eesti Energia, Eesti Raudtee ja Edelaraudtee. Lisaks on sõlmimisel kokkulepped kaasaegse prügila rajamiseks Jõelähtmele ja räägitud on Tallinna Vesi erastamisest. Kõik need projektid on suured ja investorile väga atraktiivsed eelkõige seetõttu, et on tegemist monopoolsete õiguste müügiga.

Samuti on Eestis veel ettevõtteid, kes üle võetakse. Seetõttu ongi tõenäoline, et lähiaastatel on oodata arvestatavaid välisinvesteeringuid tänu infrastruktuuriettevõtete erastamisele ja mõningal määral ka ettevõtete ülevõtmisele.

Eesti ühinemine Euroopa Liiduga loob suurepärase mainekujunduse argumendi -- Eestit ei käsitleta enam kui endist osakest Venemaast vaid kui Euroopa Liidu täisliiget! Sellele lisanduvad veel kauaoodatud eurorahad, mis aitavad majanduse suure hooga käima lükata.

Muidugi, liitumisega võib kaasneda ka bürokraatia kasv, keskonna- ja sotsiaalkulutuste kasv ning meie avatud majanduse poliitika võimaluste vähenemine kolmandate riikide suhtes. Selge on see, et ka Euroopa Liidus võib areneda erinevalt -- vaatame näiteks Iirimaad ja Kreekat. Ilmselt siis ei tähenda EL-ga liitumise fakt iseenesest veel seda, et võib rahulikult maha istuda ja ootama hakata, millal palganumbrid Euroopa Liidu tasemega võrdsustuvad. On vist midagi enamat, mis on investeeringute juurdevooluks ja majanduse arenguks vaja.

Tegelikult on meil palju uusi ja kasutamata võimalusi majanduse arendamiseks välisinvesteeringute kaasamise teel. Näiteks tselluloositööstuse toomine Eestisse: saaksime ligi 10 miljardit krooni investeeringuid, mõnituhat töökohta ja mis kõige olulisem -- kogu Eestis kasvav paberipuu saaks kohapeal vääristatud. Ainus probleem on see, et investorile on vaja pakkuda midagi enamat kui lihtsalt valitsuse seisukohta tselluloositehase vajalikkusest.

Teine võimalus on infotehnoloogia, telekommunikatsiooni ja elektroonikatööstuse tormiline areng regioonis. Soome ja Rootsi veavad lähiajal Läänemere regiooni majandust Nokia ja Ericssoni najal. Ainuüksi mobiilsides vahetuvad tehnoloogiad ja standardid mitte enam aastatega vaid kuudega. WAP, Bluetooth ja UMTS tehnoloogiad on paljuski meie põhjanaabrite juures välja arendatud. Uued tehnoloogiad loovad uued tooted, uued tooted nõuavad täiendavalt tootmisvõimsusi ja kõik see nõuab täiendavalt insenere ja tehnilisi spetsialiste ehk loob kõrgekvaliteedilisi töökohti. Suurepärane võimalus Eestile. Kas meil aga valmistatakse ette piisavalt sobivaid insenere ja kas meil on kaasaegset tööstuslikku infrastruktuuri investoritele koheselt pakkuda.

Kolmas võimalus on geenitehnoloogia. Inimkonna kulutused meditsiinile on praegu väga suured. Tihti seisneb ravimine tagajärgedega võitlemises selle asemel, et pärilikkusest tingitud probleeme geenitehnoloogia vahendeid kasutades ära hoida või palju odavamalt kõrvaldada. Eesti on bio- ja geenitehnoloogia arengus kõvasti Kesk ja Ida Euroopa maadest ees. Tõenäoliselt on geenitehnoloogia Eesti tuleviku suur võimalus. Ainuke probleem on, et me pole loonud veel geenivaramut, mis oleks ideaalne baas teaduse, tehnoloogia ja ettevõtluse arendamiseks.

Võimalusi on kindlasti veel. Olemasolevaid võimalusi juba tutvustatakse investoritele Välisinvesteeringute agentuuri kaudu. Ka probleeme on kindlasti veel. Mõnede probleemidega me juba tegeleme. Me arutame tselluloositööstuse eritingimuste andmist investorile, kaalume IT kolledzhi loomist, räägime tööstusparkide ehitamisest ja oleme huvitatud geenivaramu rajamisest. Samas puudub nii investeeringute promotsioon, IT kolledzhi loomine, tööstusparkide ehitamine kui ka geenivaramu rajamine meie Riiklikus Arengukavas aastateks 1999-2003. Vähemalt ei suutnud ma neid sealt leida.

Riiklike prioriteetide seadmine ja planeeritud riiklikud investeeringud kõrge arenduspotentsiaaliga valdkondadesse võiksid olla mootoriks, mis suudab Eesti muuta välisinvestorile sama atraktiivseks kui seda on Iirimaa või Singapur? ELi vahendeid tuleks üritada kasutada sobiliku infrastruktuuri rajamiseks ja inimkapitali arendamiseks. Peame ise otsustama, milline arengusuund on Eestile sobivam. Riigi arengus on liikumise suund veidi tähtsam kui liikumise kiirus.

Vt. ka tabelit:Suuremad välisinvesteeringud (mln krooni)